KOVid saavad kergliiklusteede ehitamiseks 4,6 miljonit eurot

Otsuse allkirjastanud siseminister Hanno Pevkur ütles, et peamiselt soovitakse toetuse abil ühendada lüngad praeguses kergliiklusteede võrgustikus. „Eriti maapiirkondades, kus kergliiklusteede lisandumine tõstab oluliselt piirkondade liiklusohutust, et inimesed saaksid probleemideta liigelda näiteks koolimaja, asulakeskuse ja elamupiirkonna vahel,“ rääkis Pevkur.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaalarengu keskuse elukeskkonna arendamise valdkonnajuhi Jaak Puistama sõnul saavad kergliiklusteede ehitamiseks toetust taotleda kohalikud omavalitsused väljaspool viite suuremat linnapiirkonda. Selles programmis ei saa toetust  Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkondade omavalitsused.

Puistama lisas, et suurematel linna- ja asulapiirkondadel, kes praegusest toetusskeemist välja jäävad, on võimalik taotleda uue perioodi Euroopa Liidu struktuuritoetust.

Iga kohalik omavalitsus saab esitada ühe taotluse maksimaalselt 400 000 euro ulatuses. Esitatud eeltaotluste põhjal koostab siseministeerium kava, mille alusel koostatakse pingerida nendest, kes saavad õiguse esitada põhitaotluse rahastuse saamiseks.

Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor toimus 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu ehitamisel 37 kergliiklusteed kogupikkusega ligi 90 kilomeetrit. Lisaks rajati struktuuritoetuse abil viimase 7 aasta jooksul viide suuremasse linnapiirkonda üle 90 kilomeetri kergliiklusteid.

Kergliiklusteede toetusskeemi viivad ellu siseministeerium ja EAS.