Kontrolliti avalike hoonete seisukorda üle Eesti

Kontrollitud objektidest 12-l ei tuvastatud kõrvalekaldeid projektist või ohtu hoone konstruktsioonide stabiilsusele. Ülejäänud hoonete puhul tuvastati erineva raskusastmega puudusi, millele reageeriti kas märgukirja, ettekirjutuse ning ühel juhul ka lühiajalise kasutuskeelu rakendamisega. Kontrollide käigus tuvastati kolmel juhul varisenud Riia Maxima hoone katuse kandekonstruktsioonides kasutusel olnud sõlmedega sarnaseid lahendusi. Olulise erinevusena toob TJA välja asjaolu, et selliseid lahendusi on kasutatud vaid kergkonstruktsioonides, mitte raskelt koormatud konstruktsioonides nagu Riia Maxima hoones.

Ehitatavate ja uute hoonete puhul kontrolliti kas ehitamisel on järgitud kõiki omanikule, ehitajale ja projekteerijale pandud kohustusi. Pikemalt kasutuses olnud hoonete puhul kontrolliti eelkõige, kas hoonet on piisavalt hooldatud, konstruktsioonid on stabiilsed ja välditud nende ülekoormamist. Hoonete ülevaatustele kaasas TJA ehituseksperdid, hoonete omanikud ning vajadusel ka konkreetse objekti projekteerijad ja ehitajad.

Tüüpilisemaks tuvastatud probleemiks olid puudused ehitamist, hooldamist ja ehitustoodete nõuetele vastavust tõendavates dokumentides. Vanemate hoonete puhul esines vajakajäämisi hooldamises, mis on viinud kandekonstruktsioonide korrosioonikahjustuste tekkimiseni, mis omakorda võivad süvenedes mõjutada konstruktsioonide stabiilsust. Olulisemaks probleemiks võib pidada ehituskonstruktsioonides kasutatavate poldikomplektide tugevusomaduste erinevat käsitlemist nõukoguaegsetes ja tänastes ehitusnormides, mistõttu võib tekkida olukord, kus kandekonstruktsioonides olevad poltliited on aladimensioneeritud. Ühel kontrollitud objektidest tuvastati selline olukord ning kuivõrd ei olnud selge, mis tüüpi polte on kasutatud, kohustati omanikku olemasolevad poldikomplektid asendama euroopa normidele vastavatega.