Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri päritolutunnistus lubab rahvusvaheliselt kaubelda
Eesti elektritootjatel on nüüd võimalus alustada riikidevahelist kauplemist elektri päritolutunnistustega, kuna Elering liitus elektri päritolutunnistuste väljastajate ühendusega AIB (Association of Issuing Bodies).
„Taastuvenergia tootjatele on päritolutunnistuste müük välismaale täiendavaks tuluallikaks elektri müügist laekuva raha ja taastuvenergia toetuse kõrval,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi 26. septembril saadud ühenduse liikmestaatust.
Äsja lõppenud testid andsid kinnituse, et Eleringi päritolutunnistuste andmebaas ühildub AIB keskse elektroonilise registri ning teiste riikide sarnaste süsteemidega ning päritolutunnistusi on võimalik riikide vahel üle kanda. Seni sai nendega kaubelda üksnes Eesti sees.
Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, millega garanteeritakse elektri tarbijale, et üks megavatt-tund elektrienergiat on toodetud taastuvenergiast või tõhusa koostootmise režiimil. Dokumenti väljastatakse elektritootjatele nende taotluse põhjal vastavalt elektrituruseadusele ja lähtuvalt Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurbritannias baseeruva AIB liikmena on Eleringil võimalik väljastada päritolutunnistusi, millega saab hõlpsamalt kaubelda rahvusvaheliselt. AIB poolt hallatava päritolutunnistuste keskse elektroonilise registri (AIB Hub) kaudu saavad Eesti elektritootjad ja -kauplejad müüa oma päritolutunnistusi ühilduvusprobleemideta ülejäänud 16 AIB-ga liitunud riigis, sest eeskirjad ja nõuded kõigile liikmetele on standardiseeritud.
Päritolutunnistuste ja AIB kohta saab lisainfot Eleringi kodulehelt ja ja AIB kodulehelt.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.