Milline on nõutuim kinnisvara Eestis?

Äripäeva Kinnisvarakonverentsi laval veebruaris näidatakse kõige populaarsemat korterit, maja ja bürood Eesti turul.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman hoiatab, et ostjate huvi ja tegelik tehingute statistika võivad näidata erinevat tulemust. „Esiteks tuleks ära eristada klikkide arv sellest, mida inimesed tegelikult ostavad. Kv.ee top kuulutustest paiknevad 8 esimest Harjumaal, kusjuures neist 3 on omakorda eramajad.

Antud 8 pakkumise keskmiseks hinnaks on 134 000 eurot, mis mingil moel ei kajasta Tallinna, Harjumaa või Eesti turu keskmist.“  Soomani sõnul on reaalsete tehingute statistika küllaltki morn. „Lõviosa kinnisvaratehingutest tehakse jätkuvalt Tallinnas, kuna muudes piirkondades on sissetulekud oluliselt madalamad.

Tallinnas tehti oktoobris veidi alla 700 korteriomanditehingu, millest pooled on tehtud magalarajoonides ehk valdavalt paneelmajade korteritega ja üldse oli Tallinna keskmine tehingusumma 59 000 eurot. Nn keskmiseks tehinguks ongi Tallinna 2-3 toaline remonditud paneelmaja korter.“

LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja kinnisvaramaakleri Ingmar Saksingu hinnangul on ostjate pilgud aga suunatud hoopis Tallinna kesklinnale: „Vaieldamatult kõige populaarsem korter asub Tallinna kesklinnas. See on 2-toaline rõduga korter uues või uuemas kortermajas. Oluline on parkimiskoht. Ideaalis asub see Liivalaia, Pärnu maantee ja Tartu maantee vahelises kvartalis, nn Bermuda kolmnurgas, ja maksab vähem kui 100 000€.“

Suhteliselt erinevad on kahe maaklerbüroo parktiku arvamused ka kõige nõutuma eramu osas. Saksingu hinnangul on kõige populaarsem maja kesklinnast 15 .. 20 minutise sõidu kaugusel. „Selles uuemas kivimajas on 4-5 tuba. Maja on optimaalse suurusega - 135 kuni 150 ruutmeetrit. Oluline on maaküte või mõni alternatiivne odav küttelahendus.“ Seevastu Sooman peab nõutuimaks kaubaks eramuturul kuni 10 a vana eramut Tallinna satelliitasumites. „Kuid nende hindadele ei hakka ostja hammas peale ning terve maakonna keskmiseks tehinguhinnaks on  76 500 eurot- see on selge märk, et tegelikkuses vahetavad omanikku pigem vanad ja pigem mitte heas asukohas eramud.“ 

Sooman rõhutab, et eramutega tehtud tehingute arv terves maakonnas jäi alla veerandi Tallinna korteriturust.

Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 18.veebruaril toimub esmakordselt  ka spetsiaalselt venekeelsele kliendile suunatud sessioon. Konverentsi ühe esineja, Arco Vara juhatuse liikme ja kinnisvaramaakleri Maia Daljajevi sõnul on praegusel ajal Eestis laias laastus kahte tüüpi  vene ostjaid. „Need, kes käivad nädalavahetusel  Narvas  toitu ostmas huvituvad enamasti sealse piirkonna kinnisvarast. Teine huvigrupp tutvub uute elamutega. 

Kuna Narvas ei ole uusi arendusi, siis jõukamat ostjaskonda  huvitab Narva-Jõesuu mereäärne piirkond ja Tallinn.“ Deljajev lisab, et  venelaste hulgas on klientide, kes tunnevad huvi eriliste objektide suhtes, mis on erinevas seisukorras. „Näiteks  mõisad, kunagised tööstushooned. Selliste ostuhuviliste puhul ei ole niivõrd oluline, kas seda objekti saaks tulevikus kallimalt  ära müüa, vaid ostja soov see omapärane objekt väärikalt taastada või üles ehitada, et midagi luua ja sellega ka endast märk maha jätta.“

Millised on Eestis kõige enam otsitud korterid, majad ja bürood statistikale tuginedes ning mida eelistavad osta Venemaa kodanikud, saab teada 18.veebruaril Äripäeva Kinnisvarakonverentsil .