2. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konverentsil näitavad eksperdid uusi mudeleid, mis aitavad ennustada sademevee teket ja vajadusi sademevee ära juhtimiseks, teatab ministeerium oma pressiteates. Samuti tutvustatakse võtteid mitmesuguste sensorite abil sademevees olevate saasteainete sisalduse kiireks määramiseks, et vältida ja ennetada veekogude saastumist. Lisaks tutvustatakse tarkvaralahendusi, mis aitavad sademevee liikumist linnades paremini juhtida ja korraldada.

„Lahendusi sellisele probleemile on mitmesuguseid. Eeskätt peame läbi mõtlema selle, kuidas vähendada või ümber kujundada asfalteeritud pindu, et maha sadanud veel oleks üldse kuskile minna. Uute nutikate lahendustena saab sademevett kokku koguda ja kasutada linna haljasalade hooldamisel või isegi WC-des. Linnaruumi ilmestamise mõttes oleks parim lahendus linnatiikide ja märgalade rajamine,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner.

Vihmavesi on linnades suur probleem, sest asfalteeritud tänavad ei lase sel maapinda imbuda ning nii tekivad paduvihmadega üleujutused. Eesti sademeveega seotud probleemid on valusaimad eeskätt suuremates linnades – Tallinnas ja Tartus. Sademevesi võtab endaga teedelt, tänavatelt ja katustelt kaasa ka mitmesuguseid saasteaineid, mis veekogudesse jõudes põhjustavad taimestiku kiiret vohamist või vetikate kasvu, nagu Tallinna lahes Pirita tee äärses piirkonnas.

Autor: haldusuudised.ee toimetus