Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti elektritööstus saastab vähem
Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud.
Kui aastal 2006 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt ligikaudu 1100 kg
kasvuhoonegaase, siis hiljuti tehtud arvutused näitavad, et heide on vähenenud 920 kilogrammini 1 MWh kohta, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust.
See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt kahe uudse põlevkivi põletamise ploki juurutamisega ASi Eesti Energia Narva jaamades.
Teised põhjused on hakkpuidu koos põletamine põlevkiviga, tuuleenergiat kasutavate elektri generaatorite baasil kümnete tuuleparkide rajamine ning puidu ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisel soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootjaid ja täiustub ka põlevkivi põletamise tehnoloogia.
Eesti on andnud ELile lubaduse
Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse pikaajalises energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45 protsenti energia lõpptarbimisest praeguse ligi 26% asemel.
Uuring “Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine” tehti ÜRO kliimamuutuste paneeli (UNFCC) kinnitatud metoodika järgi. Uuringut rahastasEesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Investor Toomase kommentaar
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele