Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti elektritööstus saastab vähem
Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud.
Kui aastal 2006 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt ligikaudu 1100 kg
kasvuhoonegaase, siis hiljuti tehtud arvutused näitavad, et heide on vähenenud 920 kilogrammini 1 MWh kohta, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust.
See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt kahe uudse põlevkivi põletamise ploki juurutamisega ASi Eesti Energia Narva jaamades.
Teised põhjused on hakkpuidu koos põletamine põlevkiviga, tuuleenergiat kasutavate elektri generaatorite baasil kümnete tuuleparkide rajamine ning puidu ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisel soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootjaid ja täiustub ka põlevkivi põletamise tehnoloogia.
Eesti on andnud ELile lubaduse
Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse pikaajalises energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45 protsenti energia lõpptarbimisest praeguse ligi 26% asemel.
Uuring “Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine” tehti ÜRO kliimamuutuste paneeli (UNFCC) kinnitatud metoodika järgi. Uuringut rahastasEesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
3
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele