Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti elektritööstus saastab vähem
Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud.
Kui aastal 2006 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt ligikaudu 1100 kg
kasvuhoonegaase, siis hiljuti tehtud arvutused näitavad, et heide on vähenenud 920 kilogrammini 1 MWh kohta, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust.
See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt kahe uudse põlevkivi põletamise ploki juurutamisega ASi Eesti Energia Narva jaamades.
Teised põhjused on hakkpuidu koos põletamine põlevkiviga, tuuleenergiat kasutavate elektri generaatorite baasil kümnete tuuleparkide rajamine ning puidu ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisel soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootjaid ja täiustub ka põlevkivi põletamise tehnoloogia.
Eesti on andnud ELile lubaduse
Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse pikaajalises energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45 protsenti energia lõpptarbimisest praeguse ligi 26% asemel.
Uuring “Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine” tehti ÜRO kliimamuutuste paneeli (UNFCC) kinnitatud metoodika järgi. Uuringut rahastasEesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
1
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
4
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
5
Kui 2006. aastal oli Harjumaa rahvaarv Ida-Virumaa omast suurem 3 korda, siis 2026. aastal juba üle 5 korra
6
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Viimased uudised
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Saa teada, kuidas need näitajad on aastaga muutunud
Konverentsid
Hetkel kuum
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Uuri näiteid edukatest tehingutest, mis näitavad, kus raha tegelikult liigub!
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele