Uuring: Eesti elektritööstus saastab vähem

Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud.

Kui aastal 2006 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt ligikaudu 1100 kg

kasvuhoonegaase, siis hiljuti tehtud arvutused näitavad, et heide on vähenenud 920 kilogrammini 1 MWh kohta, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust.

See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt kahe uudse põlevkivi põletamise ploki juurutamisega ASi Eesti Energia Narva jaamades.

Teised põhjused on hakkpuidu koos põletamine põlevkiviga, tuuleenergiat kasutavate elektri generaatorite baasil kümnete tuuleparkide rajamine ning puidu ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisel soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootjaid ja täiustub ka põlevkivi põletamise tehnoloogia.

Eesti on andnud ELile lubaduse

Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse pikaajalises energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45 protsenti energia lõpptarbimisest praeguse ligi 26% asemel.

Uuring “Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine” tehti ÜRO kliimamuutuste paneeli (UNFCC) kinnitatud metoodika järgi. Uuringut rahastasEesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.