5. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enim surevad noorelt haldusfirmad

Kõige karmim elu on Eesti ettevõtete hulgast haldus- ja rahaäridel, selgub statistikast, kus vaadelti enne 5. tegutsemisaastat surnud ettevõtete osatähtsust valdkonniti.

Esmakordselt sel aastal avaldas Äripäeva erileht Juubel ümmargust tähtpäeva, rahvakeeli juubelit pidavate ettevõtete nimekirja. Selles toodi väja 5, 10, 15, 20, 25 ja enam aastat vanaks saavate ettevõtete andmed. Lisaks firmade esile toomisele saate seda kasutada ka näiteks oma koostööpartnerite, klientide või konkurentide õnnitlemiseks. Selleks on küllaga põhjust. Nimelt on eestlased küll ettevõtlikud, kuid 5. tegevusaasta sünnipäev jääb lõviosale äri tegijatest kättesaamatuks, sest neljanda sünnipäeva tähistamisest enamik kaugemale ei kasvagi. 55% Eesti firmadest ei jõua viienda sünnipäevani. Murdepunkt ettevõtte elueas on Eurostati andmetel neljas tegevusaasta.

Vaata kõrvalolevalt lingilt ettevõtete nimekirja, kes tänavu 5. aastaseks saavad.

* 1110 firmat tähistab tänavu oma 5. sünnipäeva.

* 66 000 Eestis tegutsevat ettevõtet on aasta alguse seisuga nooremad kui 3,5 aastat. Ettevõtete koguarvust moodustab see ligi kolmandiku.

* Kogu ettevõtlusaktiivsus ulatub Eestis 18 protsendini.

Eesti ettevõtete lühikesel eal on erinevad põhjused, alates oskuste ja lõpetades raha nappusega, selgub globaalse ettevõtlusmonitooringu ehk GEM-uuringust, millele vastas 320 ettevõtjat. Et firma asutamine on Eestis lihtne ja kiire, piirdudes veerand tunniga ning sissemakset pole vaja, hakkavad kaikad kodarasse pudenema käivitusraskuste seljatamise järel – äri laiendamisel.

Eelneva info valguses tasub eriti esile tõsta ja Äripäeva erilehes Juubel on juttu näiteks Eesti kapitalil põhinevast firmast AS Raunopol, kel täitub tänavu 20. tegevusaasta.

ASi Raunopol sõsarettevõte on ka näiteks OÜ Raunopol Kinnisvara, mis arendab ja haldab kinnisvaraprojekte. 

Miks Eesti ettevõtted nii noorelt surevad?

1. Ettevõtte alustamine on liiga lihtne. Eestis on lihtne ettevõtet asutada kohe, kui idee tuleb. Mõnes teises riigis, kus see nii lihtne ei ole, pusitakse oma idee kallal tükk aega ja kui selgub, et see nii hea ei ole, siis ettevõtet ei tehta. Eestis, kus protsess on lihtne, võib selle avastuseni jõuda alles siis, kui ettevõttega on juba alustatud.2. Ei osata ettevõtte kasvu juhtida. Ettevõtte kasvu juhtimisel eestlastel kogemusi napib. Seda tuleb küsitlustest erineva nurga alt välja, kui inimesed vastavad, miks on ettevõtte tegevus pooleli jäetud. Kui sul on kaks-kolm töötajat, siis on veel kõik okei, aga ühel hetkel, kui pead hakkama tegelema enam kui kümnega, siis paljud kurdavad, et jäävad sellega hätta.3. Raske jõuda sihtgrupini. Eriti keeruline on alustada tootepõhiste ettevõtetega. Need on tootmispõhistest sellevõrra keerulisemad ja riskantsemad, et tuleb ise välja mõelda, kellel toodet vaja võiks minna ja turud üles otsida. Siiani on majandustõus toiminud väga palju just allhanke toel – me teeme seda, mida keegi on juba välja mõelnud ja kus seda ostma hakatakse, ja täidame kindlalt ettedefineeritud tellimust.4. Napib kapitali kasvuni kannatamiseks. Tootepõhiste ettevõtetega on ettemääratuse puudumise pärast raskem kui allhanke puhul. Nii võtab ettevõtte elujõuliseks kujunemine rohkem aega kui tootmispõhisel ettevõttel. Kui Eesti elanike üldisele rikkusele mõelda – statistiliselt iga elaniku kohta 1000 eurot säästusid –, siis tihtilugu on see stardirada, mida nad endale lubada saavad, ettevõtte jaoks liiga lühike. Neil ei ole kapitali, et arenguprotsessi üle elada. Tihti võtab elujõulisust tagava käibeni jõudmine palju rohkem aega kui arvatakse. Natukene siis proovitakse ettevõtet teha, aga ühel hetkel on vaja laenu või liisingut maksta või pere toita ja… raha on otsas. Sellises olukorras ettevõtlusega lõpu tegemist soodustab ka praegune olukord tööturul: statistiliselt on töötus kahanevas trendis ja sissetulekud kasvavad. Ahvatlevalt lihtne on minna hästimakstud palgatööle tagasi, eriti heal spetsialistil.5. Mõni mõte ongi hukule määratud. Innovaatilisemate alustajate ja idufirmade puhul on mõistetav, et kui tehakse midagi päris uut, siis ei pruugi jõuda väljakujunenud ettevõtja staatusesse. Paari-kolme aasta jooksul valideeritakse oma ideed. Selliste juhtude puhul pole kõrge suremus tingimata halb asi, vaid lihtsalt on jõutud arusaamisele, et sellisele ideele pole sellisel kujul turgu.ALLIKAS: Pirko Konsa ja Rivo Riistop, Arengufond

Kuidas 5. sünnipäevani jõuda?* Tunne oma valdkonda peensusteni. Vii end kurssi, mis teised sinu valdkonnas teevad – ka siis, kui oled end oma valdkonnas juba tõestanud.

* Hoia oma lojaalseid kliente – selleks hoia oma toote head kvaliteeti.* Hoia oma partnereid – selleks suhtle nendega võimalikult palju ja ausalt.* Hoia oma töötajaid: mõtle, mis neile oluline on. Palk? Töötingimused?* Otsi pidevalt uusi väljundeid.* Otsi viise, kuidas saaks ökonoomsem olla.ALLIKAS: ÄRIPÄEV

Lehes avaldatud andmete allikad on Äriregister ning Äripäeva infopank Agent.

 

 

Autor: Äripäeva erileht Juubel

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474