Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida peab korteriühistu arvestama laenu taotlemisel?
Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole, vigane üldkoosolek võib kaasa tuua kohtutee.
Eesti Korteriühistute Liigu õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul on praegu käes ühistute elus kõige olulisem aeg: hakatakse korraldama üldkoosolekuid, et kinnitada möödunud aasta majanduskava ja uus eelarve ning teha renoveerimisplaane. “Üldkoosoleku otsus on juriidiline dokument, mistap tuleb hoolitseda selle eest, et koosolek oleks korrektselt läbi viidud. Üldkoosolek on otsustusvõimeline ainult juhul, kui kõik nõuded on täidetud, vigade korral võib hullemal juhul oodata pikk, keeruline ja kallis kohtutee,” toonitas Mardi.
Kui juhatus hakkab üldkoosolekut korraldama, tuleb Mardi sõnul päevakorda panna kõik teemad, mis ühistule olulised.
“Seadus otsuse vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi nõuet ei reguleeri, seega on ühistu põhikirjas oluline ära määrata, missugune on üldkoosoleku kvoorum ja kuidas see kokku saab,” andis Mardi nõu. “Näiteks kui majas on 10 korterit ja ühistu põhikirjas sätestatud 51% kvoorumi nõue, siis kui kuus korterit tuleb üldkoosolekule, tähendab see, et koosolek on otsustusvõimeline ja päevakorras olevaid punkte võib arutada. Otsus aga on vastu võetud juhul, kui kuuest korterist 4 hääletab otsuse poolt,” tõi ta väiksema kortermaja näite.
Mullu märtis vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt peab laenu võtmine ja rekonstrueerimistööde puhul olema kvalifitseeritud häälteenamus. “See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole,” tuletas Mardi ühistutele meelde.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab märtsikuu alguses Tallinnas koolituse nii eesti kui vene keeles ühistu üldkoosoleku läbiviimise õiguslikest aspektidest. Koolituste kavaga saab tutvuda EKÜL kodulehel:
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele