Autor: Aira Tammemäe • 10. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

6 tüüpilist viga vara kindlustamisel

Tüüpilised vead hoone, rajatise või äripinna kindlustamisel on tingitud valedest arusaamadest ning soovist leida kõige odavam viis vara kindlustamiseks.

1. Osaline renoveerimine ei ole renoveerimine

If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuhi Rain Porssi on sõnul tüüpilisemad vead hoone tuleklassi valik ning eramajade puhul renoveerimise aeg. „Renoveeritud on kindlustuse mõistes näiteks elektrisüsteem siis, kui see on täielikult ära vahetatud. Osaliselt vahetatud katus või veesüsteem ei tähenda, et hoone on renoveeritud.“

2. Enda vastutus jäetakse eraldi kindlustamata

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu: Tihti, eriti aga kodu koguriski kindlustuse lepingu sõlmimisel, arvatakse ekslikult, et kõik koduga seotud suuremad riskid on kindlustatud, unustades aga samas ära vastutuskindlustuse. Sõltuvalt konkreetsest kindlustusandjast võib see leping olla sõlmitav kas eraldi, või siis kodu koguriski kindlustuse lepinguga integreeritult. Põhimõtteliselt võib halvimal juhul juhtuda nii, et kolmandate isikute kahjunõuded osutuvad palju suuremaks kui kodu ja seal olev kodune vara kokku. On ka toimunud juhtumeid, mille korral on kogemata maha põletanud naabri eramu.

3. Kodune vara jäetakse kindlustamata

Seesam Insurance AS kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden: Kodukindlustuse sõlmimisel on levinum viga see, et kindlustuse valikul saab määravaks ainult hind. Ei tutvuta tingimustega, ei mõelda läbi, milliste juhtumite puhul on oma säästude abiga toime tulla keeruline.

Väga tihi näeme ka olukorda, kus kindlustatud on küll hoone, kuid kodune vara on jäänud kindlustamata. Sellisel puhul, näiteks tulekahju korral, aitab kindlustusandja küll hoone taastamise osas, aga uue vallasvara muretsemine jääb koduomaniku enda kanda. Inimesed alahindavad, kui kulukas on osta korraga kõik uued asjad alates jalanõudest-rõivastest kuni vaipade ja valgustiteni.

Olemasoleva kindlustuslepingu pikendamisel võiks tähelepanu pöörata sellele, kas midagi on aastaga muutunud ja sellest lähtuvalt tuleks ka leping üle vaadata. Näiteks kui eluhoone juurde on ehitatud abihoone, mis vajab samuti kindlustuskaitset või koduse vara hulka on soetatud kallimaid esemeid jmt.

Piirsalu: koduomaniku puhul on rusikareegel selline, et ühe elamispinna ruutmeetri kohta tuleks arvestada kodust vara 200 EUR väärtuses. Kindlasti on kodusid, kus seda kodust vara on märksa rohkem ja ka neid, kus vähem aga reeglina inimesed alahindavad selle vara väärtust.

4. Eiratakse ohutusnõudeid

If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuht Rain Porss: Tootmis- või teeninduspinna puhul sõltub palju tegevusalast. Igal erineval tegevusel on omad riskid ja 70% kindlustusjuhtumitest saab alguse ohutusnõuete eiramisest. Oluline on omada oma ettevõttes toimuvatest tootmisprotsessidest põhjalik sisuline ülevaade ja tagada kvaliteedi kontroll. Kurssi tuleks ennast viia tegevusala ohutusnõuetega ning mängida läbi võimalikud riskistsenaariumid, et leida nõrgad kohad ning alustada riskide ennetustööga.

5. Koguriski kindlustuse sõlmimisel ei uurita välistusi

Piirsalu: Koguriski kindlustuse korral arvatakse aeg- ajalt ekslikult, et selle lepinguga on absoluutselt kõik riskid kaetud. Tuleb aga tähele panna, et koguriski kindlustusleping vastukaaluks nimetatud riskide põhisele kindlustuslepingule pakub katet, mis on piiritletud välistustega- kui nimetatud riskide põhise lepingu korral on kindlustuskaitse määratletud konkreetsete loetletud sündmuste läbi nagu tulekahju, torm jne. siis koguriski kindlustuses on kindlustuskaitse piiritletud välistustega. Ja need tuleb siis läbi lugeda ning endale selgeks teha, sh ka uurida, kas selle lepinguga on kaetud ka vastutus kolmandate isikute ees. Enamasti see nii ei ole vaid tuleb sõlmida eraldi vastutuskindlustuse leping või siis see leping sõlmida eraldi osana kodukindlustuse lepingu raames.

6. Otsitakse kõige odavamat

Seesam Insurance AS ettevõtte varakindlustuse tootejuht Kristjan Kruus: Üsna palju näeme seda, et suhtutakse pealiskaudselt kindlustusandja küsitud infole vastuste andmisse. Kui kindlustatav risk, soovid ja pakutav lahendus pole läbi räägitud, on oht, et kliendil tekib ootus hüvitise saamiseks juhtumite korral, mis kindlustuslepingu alusel pole hüvitatavad. Näiteks ei teadvusta kliendid kindlustussumma õigsuse tähtsust - soodsama makse tagaajamisel vaadatakse mööda alakindlustuse ohust ja sellega kaasnevast mittepiisavast hüvitisest kahju korral.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474