Autor: Aira Tammemäe • 10. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kindlustusmaksete kogumahud on 2014. aasta lõpu seisuga kasvanud varakindlustuses pea rekordiliselt, kasv kokku 8%. Eriti kiiret kasvu on näidanud ettevõtete varakindlustus, kasv on olnud 10%,“ kirjeldab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu olukorda kindlustusturul.

Korteritest on kindlustatud alla 40%

Piirsalu sõnul on Eesti Kindlustusseltside Liidul olemas ülevaade  eluasemete segmendist. „Seal on pilt üsna muret tekitav. Eriti probleemne on olukord seoses korteritega. Nimelt on ligi pooled eluasemed täna kindlustamata ja silma torkab terav erinevus eramute ja korterite vahel. Kui eramutest on kindlustatud üle 70 %, siis korterite puhul jääb vastav näitaja napilt alla 40 %,“ juhib Piirsalu tähelepanu suurele riskile. Tema hinnangul ei ole tõenäoliselt ka korterelamu hooned tervikuna piisavalt kindlustatud: „Kui korteriomanikud ei ole üksi ega ka kogu kortermaja omanikena ühiselt kindlustusse panustanud, kätkeb see endas märgatavat riski ka kohalikele omavalitsustele ja riigile, nagu me nägime hiljuti ka ühe kortermaja põlengu korral Järvamaal. Kuuldavasti läks seal tuleroaks korraga 24 majapidamist, millest vaid vähesed olid kindlustatud, mistõttu koormus nende inimeste abistamisel langes kohalikule omavalitsustele ja ühiskonnale laiemalt. Tekib küsimus, kas see on ikka õige, kõigi suhtes õiglane ja riigi jaoks optimaalne olukord?“

Samas on kodukindlustuse dünaamika märksa stabiilsem. „Ka kõige sügavama majanduskriisi ajal 2007- 2008 kasvasid kodukindlustuse maksete koondsummad, aga samal ajal ettevõtete investeerimistegevus taandus, paljud ettevõtted muutusid maksejõuetuks, mis kogusummas avaldas märkimisväärset negatiivset mõju ilmselgelt ka ettevõtete kindlustusele,“ selgitab Piirsalu

Kasutuses ja väärtust omava äriotstarbelise kinnisvara omanikud on reeglina vähemalt mõelnud kindlustamise peale ja sellise kinnisvara omanikud on suuremas enamuses hooned ka kindlustatud. „Leidub aga ka neid, kes on hinnanud riski väga väikeseks või on muul põhjusel otsustanud riski ja ka kulud võimaliku kahju korral ise kanda,“ kirjeldab Seesami ettevõtte varakindlustuse tootejuht Kristjan Kruus olukorda ärikinnisvara turul.

Kindlustamine ei ole Eestis viimase aastaga oluliselt kallimaks muutunud

Piirsalu sõnul mõjutavad kindlustusturul hindade kujunemist kahjude suurus ja sagedus ning konkurentsi tihedus. Varakindlustuses on täna Eestis kohapeal teenust osutamas 8 kindlustusandjat.

Kindlustamisel tuleb jälgida ehitushinna indeksi muutust, mis mõjutab kindlustusmakse suurust. „Ehitamine on viimastel aastatel kallimaks muutunud,“ viitab If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuhi Rain Porss kindlustusmaksete kasvule. Seevastu Seesam Insurance AS ettevõtte varakindlustuse tootejuht Kristjan Kruus kindlustuse kallinemist ei tähelda: „Kindlustusmakseid arvestatakse varakindlustuses kindlustussummadelt, mis ehitiste puhul põhinevad ehitushindadel. Ehitushinnad on aastatagusega võrreldes jäänud põhimõtteliselt samaks, hoolimata kinnisvarahindade kiirest kasvust. Sellest tulenevalt pole kindlustusmaksed enamikel klientidel ka oluliselt muutunud.“

Seesam Insurance AS kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul on kodukindlustuses kogutud kindlustusmaksete maht kogu turul tõusnud eelkõige lisakaitsete arvelt. „Makse sõltub sellest, kui laia kindlustuskaitse koduomanikud ostavad. Selles osas on küll näha viimaste aastate jooksul trendi, et valitakse üha rohkem koguriskikindlustust. Kindlustusmaksete muutus sõltub suuresti sellest, kas kindlustatakse ainult ehitis või ka seal asuv vara ja kas valitakse juurde veel mõni lisakaitse, näiteks vastutuskindlustus, mis annab kindlustuskaitse teistele tekitatud kahjude osas.“

Kindlustuslepingut saab sõlmida nii üürnik kui omanik

Rain Porssi sõnul saab kindlustada väljaüüritud kinnisvara nii omanik kui üürnik, selles osas muudatusi ei ole. Saab juurde osta ka vastutuskindlustuse kaitse juhuks, kui näiteks veeavarii alumiste korterite sisustuse ja tehnika peaks rikkuma.

Ettevõtete puhul võiksid rentnik ja rendile andja rääkida omavahel rohkem läbi, kes ja mis osas renditavat hoonet või ruume kindlustab, et seda mitte topelt kindlustada. „Nii rendileandja, kui ka –võtja kindlustavad mõlemad üha enam oma tegevuse vastutust, mis on ka vajalik,“ kommenteerib Kristjan Kruus Seesamist.