Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vink: energiasäästlik büroohoone on arendajale liiga kallis
Liginullenergiahoonetest on palju juttu, kuid hind seab arendajate soovidele piirid, rääkis Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink.
Vingi sõnul ei hoia arendajaid liginullenergiahooneid ehitamast tagasi mitte skeptitism energiatõhusate lahenduste ja liginullenergiatemaatika temaatika suhtes, vaid investeerimisvõimalused.
“Julgen öelda, et sel puhul kehtib isegi mitte 20/80, vaid 10/90 reegel. 90% arendajaid või tulevase hoone rajajaid selgelt küll tahab, räägib ja mõtleb energiatõhususest ja erinevatest lähtepunktidest võetuna madal- või liginullenergiamajadest. Karm reaalsus jõuab pärale juba enne esimesi tegevusi, isegi mitte ehitades, aga juba projekteerimisel,” rääkis Vink. “ Tellijad soovivad täna ehitada võimalikult soodsaid hooneid. Sõnades arvestatakse hoone elutsükliga palju, aga reaalses elus väga vähe. Tellijad ei otsi kahekümneaastast tasuvusperioodi.”
Vink tõi välja, et kuigi “tavalise” ja energiatõhusa hoone ehitamise arvestuslik hinnavahe öeldakse olema 50-100 eur ruutmeetri kohta, kujuneb hinnavaheks enamasti siiski 200 eurot ruutmeetri kohta, sest alla selle on ehitajal keeruline häid lahendusi pakkuda.
“Rusikareeglina maksab keskmise büroohoone ruutmeetri ehitamine ilma käibemaksuta praegu 700 eurot. Seega on kallinemisprotsent energiatõhusa hoone rajamisel päris suur ja lööb tellijal jalad alt, ” sõnas ta.
“Tehnilisi piiranguid liginullenergiahoonete ehitamiseks meil tänases situatsioonis ei ole, iga endast lugupidav insener ja ehitusettevõte suudab selle valmis ehitada. Kuid hangete puhul näeme, et tellija vaatab meile otsa ja küsib, et mis mõttes teil on ruutmeetri hind kallim? Üksi ehitaja ei lähe tellijale pakkuma kallimat asja, vaid seda, mida küsitakse,” ütles Vink.
Autor: Eva Kiisler, ehitusväljaannete juht
Seotud lood
Üks kuumemaid teemasid, mis näib hetkel pea kõiki puudutavat, on büroohoonete halduskulude kokkuhoid ja energiasääst.
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele