26. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vingi sõnul ei hoia arendajaid liginullenergiahooneid ehitamast tagasi mitte skeptitism energiatõhusate lahenduste ja liginullenergiatemaatika temaatika suhtes, vaid investeerimisvõimalused.

“Julgen öelda, et sel puhul kehtib isegi mitte 20/80, vaid 10/90 reegel. 90% arendajaid või tulevase hoone rajajaid selgelt küll tahab, räägib ja mõtleb energiatõhususest ja erinevatest lähtepunktidest võetuna madal- või liginullenergiamajadest. Karm reaalsus jõuab pärale juba enne esimesi tegevusi, isegi mitte ehitades, aga juba projekteerimisel,” rääkis Vink. “ Tellijad soovivad täna ehitada võimalikult soodsaid hooneid. Sõnades arvestatakse hoone elutsükliga palju, aga reaalses elus väga vähe. Tellijad ei otsi kahekümneaastast tasuvusperioodi.”

Vink tõi välja, et kuigi “tavalise” ja energiatõhusa hoone ehitamise arvestuslik hinnavahe öeldakse olema 50-100 eur ruutmeetri kohta, kujuneb hinnavaheks enamasti siiski 200 eurot ruutmeetri kohta,  sest alla selle on ehitajal keeruline häid lahendusi pakkuda. 

“Rusikareeglina maksab keskmise büroohoone ruutmeetri ehitamine ilma käibemaksuta praegu 700 eurot. Seega on kallinemisprotsent energiatõhusa hoone rajamisel päris suur ja lööb tellijal jalad alt, ” sõnas ta. 

“Tehnilisi piiranguid liginullenergiahoonete ehitamiseks meil tänases situatsioonis ei ole, iga endast lugupidav insener ja ehitusettevõte suudab selle valmis ehitada. Kuid hangete puhul näeme, et tellija vaatab meile otsa ja küsib, et mis mõttes teil on ruutmeetri hind kallim? Üksi ehitaja ei lähe tellijale pakkuma kallimat asja, vaid seda, mida küsitakse,” ütles Vink. 

Autor: Eva Kiisler, ehitusväljaannete juht