Sõltumata sellest, kui energiatõhus on hoone, saab halduskuludelt olulisel määral kokku hoida, mõeldes haldusküsimused läbi juba enne hoone ehitust.
Done Haldus tegevjuht Janek Hintsov tõi kinnisvarauudised.ee konverentsil Säästlik hoone esile, et lisaks ülimalt energiatõhusa hoone ehitamisele saab omanik 50 aasta jooksul, mis hoone elutsükkel keskmiselt kestab, olulisel määral raha kokku hoida ka selle korrashoiukuludelt, ehk koristamiselt, prügiveolt, valveteenustelt ja üürnike ehk hoone kasutajate käitumist suunates, rääkis Hintsov, kelle ettevõte haldab üle Eesti ligi 80 ärihoonet.
“Halduse seisukohast on väga mõistlik hakata haldusküsimustega tegelema tegelema juba siis, kui hoone on alles paberil ehk seda hakatakse ehitama ja projekteerima. Vaja on üksipulgi selgeks mõelda, kuidas hoone hakkab toimima, kui ehitaja on töö lõpetanud ehk panna kokku halduskontseptsioon,” andis Hintsov nõu, selgitades, et tervikliku halduskontseptsiooni puudumine võib hiljem lisakulude näol kurjalt kätte maksta.
Hintsov tõi näite olukorrast, kus 3000 ruutmeetrise korrusepinnaga büroohoonesse tuleb igale korrusele soetada eraldi koristusmasin ja leida selle hoistamiseks ruumi, sest valitud liftimudel ei võimalda koristusmasinat korruste vahel transportida.
“On palju kulusid, mida annab ennetada ainult enne seda kui maja lõplikult valmis saab,” sõnas ta, soovitades haldusnõustaja kaasata arendusprotsessi võimalikult varakult, kuid kõige hiljem pool aastat enne üürnike sissekolimist.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.