Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, mis muutub ehitamisel alates järgmisest nädalast
Siin on ülevaade olulisematest artiklitest, mis Äripäeva teemaveeb ehitusuudised.ee on viimasel ajal avaldanud.
Koos uute seaduste jõustumisega kaob ajalukku seni kehtinud ehituskeelul põhinev õigussüsteem ning asendub süsteemiga, mille järgi eksisteerib ehitusvabadus, analüüsib ehitusseadustikku Hedman Partners Attorneys-at-Law vandeadvokaat Liisa Linna.
Seoses jõustuvate muudatustega peavad ettevõtjad hoolikalt jälgima, et lepingutesse, millega nad ehitise ostavad või tellivad, saaksid sisse ehitise garantiid ja ehitaja vastutust puudutavad kokkulepped, rääkis advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgen ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust tutvustades.
Seni on räägitud peamiselt uuest planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust, väiksemat tähelepanu on saanud kahe uue seaduse rakendusseadus, mis annab esimesena aimu suvel toimuvate muudatuste haardest ja mõjust.
1. juulil kehtima hakkav uus ehitusseadustik annab uue vormi mõistetele ehitis ja ehitamine. Muutusi ja nende mõju analüüsib Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat Karin Ploom.
Uutes seadustes on nii häid kui halbu asju. Uue ehitusseadustiku väljatöötamise töögrupis osalenud ehitusjurist Tuuliki Laessoni (Laesson & Partnerid OÜ) sõnul on uus planeerimisseadus kui ka uus ehitusseadustik toonud kaasa ehitusvaldkonnas tegutsejate polariseerumise - ollakse kas vastu või poolt.
Hetkel kuum
1. juulil 2015 jõustuv uus planeerimisseadus näeb kohalikule omavalitsusele ette võimaluse detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.
Autor: kinnisvarauudised. ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele