Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevaatust, kinnisvaraarendajad!
Tallinn on kraanasid täis – kuhu ka ei vaataks, ikka jääb mõni paneele ja plokke tõstev torn silma. Ja aina enam kuuleb kõigilt turuosalistelt kas vaikset või päris kõvahäälset küsimust – kes need korterid küll ära ostab?
Mure on õigustatud, sest pakkumine ületab nõudlust ja kui sellele õigeaegselt ei reageeri, võib nii mõnigi valusalt vastu näppe saada.
Käesoleva aasta seitsme kuuga on Tallinna kinnisvaraturule tulnud ca 1450 uut korterit, millest suure enamuse moodustavad uusarendused ning ülejäänu erinevad rekonstrueerimisprojektid ja pööningukorruste väljaehitamised. See on maht, mis ületab varasemaid ühe aasta koguhulki, mil tuli turule keskmiselt 1000-1300 uut korterit aastas. Viis kuud on veel ees ning nii mõnigi suurarendus ja hulk väikeprojekte on pakkumisele saabumas.
Jälgides statistikat, on näha pakkumise suurenemist, millele nõudlus enam järgi joosta ei jaksa. Kuigi paljudes uutes projektides on endiselt näha tubli broneerimist ning ka müügitehinguid, ei jätku seda õnne enam kõigile pakkujatele ning on terve hulk arendusi, kus müük on muutunud suisa aeglaseks. Sellest hoolimata näeme kohati liigset optimismi, mis tegelikult ei tasu end ära.
Ütlen kohe ära, et asjad ei ole halvad, kuid mõtteainest on. Kõige rohkem soovitaksime arendajatele konservatiivsemat vaadet. Plaane tehes tasub arvestada, et väikese, nn butiikmaja müük võib kesta vabalt paar-kolm aastat, keskmise suurusaega arendusprojekti puhul kulub viis ja mitmeetapilise suurprojektiga läheb kümme aastat.
Palju on räägitud ka teemal vana paneelmaja versus uus. Jah, võrdlusmoment on õigustatud, eriti just küttekulude ja tänapäevaste ehitusvõtete osas, kuid vastanduda ei saa sajaprotsendiliselt. Vanem paneelmaja teeb läbi renessanssi, neid renoveeritakse ning märkimisväärsele hulgale ostjaskonnast on need endiselt taskukohaseks võimaluseks.
Üldiselt võiks arvestada, et renoveeritud/heas seisukorras vana korteri ja samas piirkonnas asuva uue hinnavahe on keskmiselt 30%. Kui vahe väheneb, on arendamiseks hea potentsiaal, kui see suureneb, tasub hoogu maha võtta. Praegu on vanemate korterite pakkumishind peatumas ning osaliselt ka juba langenud.
Kokkuvõtteks – inimestel on ostuhuvi endiselt olemas, kuid nad on veelgi valivamad ja tunnetavad oma head positsiooni, mille annab ostjateturg. Arendajad, pakkuge head hinna-ja kvaliteedisuhet ning konkurentsivõimelist kaupa. Kui see hetkel võimalik pole, oodake, ärge pea ees tulle tormake.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
5
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele