Ekspert: üürihinnad on kasvanud oodatust aeglasemalt

Eesti inimesed on vägagi kinnisvara omamise usku ja üürnikud on selgelt vähemuses. Nendest üürnikest ligi pooled ehk 45 protsenti vastasid Citadele panga küsitluses, et viimase aasta jooksul on nende igakuine üür ka tõusnud.

Kinnisvarainvesteeringud on aga oma olemuselt pika perspektiiviga otsused, mistõttu ei saa turgu hinnata ainult tänase hetke põhjal, kirjutab Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam ning näitlikult osutab, millised võimalused on siin peidus.

Kolme Balti riigi pealinna võrdluses oli 2025. aastal Tallinna ärikinnisvaratehingute maht kõige tagasihoidlikum (27%), samas kui Vilniuses oli see suurim (42%), kirjutab Swedbanki kinnisvara ja ehituse allosakonnajuht Ero Viik, kes esines Tallinnas toimunud rahvusvahelise kinnisvarainvesteeringute ja koostööfoorumi Business Arena Baltics.

Kinnisvaraturgu ei ole mõtet analüüsida lähtuvalt väärtpaberituru loogikast ja käitumismustrist – siin ei liigu hinnad päevapealt üles-alla, sõnab LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing eluasemeturgu analüüsivas erintervjuus Kinnisvarauudistele ning näitab ära 2 eluasemeturgu mõjutavat suurt faktorit.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.