Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmise palga eest saab Tallinnas vaid pool ruutmeetrit elamispinda
Maa-ameti korteritehingute ülevaade näitab Eesti kinnisvaraturu ebaühtlast jagunemist. Elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Näiteks ühe kuu keskmise brutopalga eest saaks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit ja Ida-Virumaal Kiviõlis 29,1 ruutmeetrit elamispinda.
Maa-ameti korteritehingute ülevaade näitab Eesti kinnisvaraturu ebaühtlast jagunemist. Kokku on Eestis viimastel aastatel korteriomanditega tehtud aastas üle 18 000 tehingu kogusummas ligikaudu 900 miljonit eurot. Tehingutest pooled saavad teoks Harju maakonnas, neist omakorda rohkem kui kolm neljandikku tehakse Tallinnas. Näiteks 2015. aasta I poolaastal osteti-müüdi kogu Eestis 9 056 korteriomandit koguväärtusega 499 miljonit eurot. Neist Harjumaa tehingute arv oli 4 833 ja koguväärtus 384 miljonit eurot. Harjumaa tehingutest omakorda 3 907 tehti Tallinnas koguväärtusega 328 miljonit eurot.
Kõige kõrgema ruutmeetri mediaanhinnaga* korterid olid 2015. aasta I poolaastal Harju maakonnas (1 339 eurot), seejuures Tallinnas oli mediaanhind 1 401 eurot. Pealinna-siseselt kõikus ühe ruutmeetri mediaanhind üsna suurtes piirides, küündides 1 231 eurost Lasnamäel kuni 2 011 euroni kesklinnas.
Tartu maakonna korterite ruutmeetri mediaanhind oli 1 100 eurot, Pärnu maakonnas 697 eurot. Mediaanhinna esinelikusse mahtus ka Saaremaa 591-eurose ruutmeetri hinnaga. Madalamate hindadega olid korterid Valga ja Jõgeva maakonnas, vastavalt 92 ja 127 eurot.
Lisaks asukohale mõjutavad hinda korteriomandi suurus, hoone esmakasutusaasta ja kandekonstruktsiooni materjal. Hind on kõrgem väiksemate ja suuremate korterite puhul, keskmise suurusega korterite ruutmeeter maksab vähem. Vanades (esmakasutusaasta kuni 1939) ja uuemates (esmakasutusaasta alates 2001) elamutes paiknevad korteriomandid on kõrgemate mediaanhindadega kui aastatel 1940–1990 ehitatud rohked magalarajoonide korterid. Kõige kõrgem on mediaanhind uusarenduste korteritel (esmakasutusaasta alates 2011).
Võrreldes 2003. aastaga kasvasid korterite ruutmeetri mediaanhinnad 2007. aastani ehk enne suurt langust ligikaudu 3 korda, jõudes väärtuseni 1 264 eurot ruutmeetri eest. Pärast langusaastaid hakkasid mediaanhinnad uuesti tõusma alates 2009. aastast, kuid buumieelsele tasemele ei ole need valdavalt veel jõudnud.
Loe pikemat ülevaadet maakondade ja suuremate keskuste kaupa siit.
Seotud lood
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.
Enimloetud
1
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
2
5
Eluasemeturg siseneb peatselt uude aastasse: siin on vürtsikaid ja valusaid väljakutseid, ent arendajatele paistab ka üks päästev võti
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Eluasemeturg siseneb peatselt uude aastasse: siin on vürtsikaid ja valusaid väljakutseid, ent arendajatele paistab ka üks päästev võti
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele