Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmise palga eest saab Tallinnas vaid pool ruutmeetrit elamispinda
Maa-ameti korteritehingute ülevaade näitab Eesti kinnisvaraturu ebaühtlast jagunemist. Elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Näiteks ühe kuu keskmise brutopalga eest saaks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit ja Ida-Virumaal Kiviõlis 29,1 ruutmeetrit elamispinda.
Maa-ameti korteritehingute ülevaade näitab Eesti kinnisvaraturu ebaühtlast jagunemist. Kokku on Eestis viimastel aastatel korteriomanditega tehtud aastas üle 18 000 tehingu kogusummas ligikaudu 900 miljonit eurot. Tehingutest pooled saavad teoks Harju maakonnas, neist omakorda rohkem kui kolm neljandikku tehakse Tallinnas. Näiteks 2015. aasta I poolaastal osteti-müüdi kogu Eestis 9 056 korteriomandit koguväärtusega 499 miljonit eurot. Neist Harjumaa tehingute arv oli 4 833 ja koguväärtus 384 miljonit eurot. Harjumaa tehingutest omakorda 3 907 tehti Tallinnas koguväärtusega 328 miljonit eurot.
Kõige kõrgema ruutmeetri mediaanhinnaga* korterid olid 2015. aasta I poolaastal Harju maakonnas (1 339 eurot), seejuures Tallinnas oli mediaanhind 1 401 eurot. Pealinna-siseselt kõikus ühe ruutmeetri mediaanhind üsna suurtes piirides, küündides 1 231 eurost Lasnamäel kuni 2 011 euroni kesklinnas.
Tartu maakonna korterite ruutmeetri mediaanhind oli 1 100 eurot, Pärnu maakonnas 697 eurot. Mediaanhinna esinelikusse mahtus ka Saaremaa 591-eurose ruutmeetri hinnaga. Madalamate hindadega olid korterid Valga ja Jõgeva maakonnas, vastavalt 92 ja 127 eurot.
Lisaks asukohale mõjutavad hinda korteriomandi suurus, hoone esmakasutusaasta ja kandekonstruktsiooni materjal. Hind on kõrgem väiksemate ja suuremate korterite puhul, keskmise suurusega korterite ruutmeeter maksab vähem. Vanades (esmakasutusaasta kuni 1939) ja uuemates (esmakasutusaasta alates 2001) elamutes paiknevad korteriomandid on kõrgemate mediaanhindadega kui aastatel 1940–1990 ehitatud rohked magalarajoonide korterid. Kõige kõrgem on mediaanhind uusarenduste korteritel (esmakasutusaasta alates 2011).
Võrreldes 2003. aastaga kasvasid korterite ruutmeetri mediaanhinnad 2007. aastani ehk enne suurt langust ligikaudu 3 korda, jõudes väärtuseni 1 264 eurot ruutmeetri eest. Pärast langusaastaid hakkasid mediaanhinnad uuesti tõusma alates 2009. aastast, kuid buumieelsele tasemele ei ole need valdavalt veel jõudnud.
Loe pikemat ülevaadet maakondade ja suuremate keskuste kaupa siit.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Viimased uudised
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele