Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rotermanni soolalaos näeb aasta arhitektuuriparemikku
Alates 30. detsembrist saab Eesti Arhitektuurimuuseumis vaadata 2015. aasta arhitektuuripreemiate näitust „Arhitektuurirullid“. Tegu on ülevaatega parimatest valminud hoonetest, sisekujunduslahendustest, maastikuobjektidest ja restaureeritud majadest.
Eesti Kultuurkapital ja kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu – Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Arhitektide Liit – andsid tänavu esmakordselt oma preemiad välja ühiselt. 4. detsembril toimunud pidulikul galaõhtul Kultuurikatlas selgusid preemiasaajaid 16 erinevas kategoorias. Eesti Kultuurkapital andis välja viis auhinda: preemia arhitektuurialase tegevuse eest, renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia. Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagati kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon. Esimest korda anti välja Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia. Eesti Maastikuarhitektide Liit andis aga üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Rotermanni soolalao suures saalis avatud näitusel saab tutvuda nii kõigi tänavuste arhitektuuriauhindade nominentide kui ka laureaatide töödega. Esmakordselt on kõige olulisemate Eesti arhitektuuripreemiate nominendid ja laureaadid koondatud ühele näitusele. Arvukad fotod ning mänguline, labürinti meenutav näitusekujundus loovad meeleoluka keskkonna, kus end Eesti uue arhitektuuriga kurssi viia. Näituse „Arhitektuurirullid“ kujundaja on Mark Grimitliht ja graafiline disainer Martin Pedanik, näitus jääb Rotermanni soolalaos avatuks 17. jaanuarini 2016.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.