Alates 30. detsembrist saab Eesti Arhitektuurimuuseumis vaadata 2015. aasta arhitektuuripreemiate näitust „Arhitektuurirullid“. Tegu on ülevaatega parimatest valminud hoonetest, sisekujunduslahendustest, maastikuobjektidest ja restaureeritud majadest.
Rotermanni soolalaos näeb aasta arhitektuuriparemikku
Eesti Kultuurkapital ja kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu – Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Arhitektide Liit – andsid tänavu esmakordselt oma preemiad välja ühiselt. 4. detsembril toimunud pidulikul galaõhtul Kultuurikatlas selgusid preemiasaajaid 16 erinevas kategoorias. Eesti Kultuurkapital andis välja viis auhinda: preemia arhitektuurialase tegevuse eest, renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia. Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagati kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon. Esimest korda anti välja Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia. Eesti Maastikuarhitektide Liit andis aga üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Rotermanni soolalao suures saalis avatud näitusel saab tutvuda nii kõigi tänavuste arhitektuuriauhindade nominentide kui ka laureaatide töödega.  Esmakordselt on kõige olulisemate Eesti arhitektuuripreemiate nominendid ja laureaadid koondatud ühele näitusele. Arvukad fotod ning mänguline, labürinti meenutav näitusekujundus loovad meeleoluka keskkonna, kus end Eesti uue arhitektuuriga kurssi viia. Näituse „Arhitektuurirullid“ kujundaja on Mark Grimitliht ja graafiline disainer Martin Pedanik, näitus jääb Rotermanni soolalaos avatuks 17. jaanuarini 2016.
 
Arhitektuuriauhinnad 2015
5 fotot
  • Arhitektuuriauhinnad 2015

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele