• 19.01.16, 07:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Päästjad said viie hoone võrra rikkamaks

Päästeametil valmis eelmisel aastal viis uut kinnisvaraobjekti. Lisaks ennetustööle ja elanike kaasamisele pööratakse ka edaspidi tähelepanu päästjatele kaasaegsete töötingimuste tagamisele, ütles siseminister Hanno Pevkur Siseministeeriumi ja Päästeameti ühisel pressikonverentsil.
2015 avatud Vormsi operatiivteenistuste ühishoone
  • 2015 avatud Vormsi operatiivteenistuste ühishoone
  • Foto: Siseministeerium
Investeeringud jätkuvad
Ministri hinnangul on investeeringud kinnisvarasse tehtud päris palju. Valmis on saanud Tallinna Häirekeskuse ja Päästeameti ühishoone, samuti Vormsi, Häädemeeste, Tartu ühishooned. Investeeringud kinnisvarasse jätkuvad ka sel aastal. Praegu on töös Pärnu ühishoone projekt ja see valmib kevadeks, ehitus algab 2017. aasta algul. Tööd käivad Vändra ja Vastseliina komandode ehitusel.
Siseminister Hanno Pevkur, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja vabatahtlik Mariann Mäeots
  • Siseminister Hanno Pevkur, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja vabatahtlik Mariann Mäeots
  • Foto: Lea Korem
Firmade tuleohutusalane tase paraneb

Artikkel jätkub pärast reklaami

Päästeamet teostas eelmisel aastal 4613 ettevõttes riskipõhiset tuleohutuskontrolli ja 3886 firmat esitas enesekontrolli tuleohutusaruande. Tammearu sõnul saavad ettevõtjad aasta-aastalt paremini aru tuleohutusnõuete täitmise vajalikkusest just nende enda firma jätkusuutlikkuse ja imidži seisukohalt.
 
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu
  • Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu
  • Foto: Lea Korem
Muret teeb kodude olukord
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu märkis murega, et iga päev põleb Eestis 2 kodu. 2015. aastal oli kodudes 791 tulekahju. Peamine kodude põlengu põhjus on lahtise tule kasutamine, mitte töökorras elektriseadmed ja kolmandal kohal on suitsetamine. Lahtine tuli on sageli probleemiks kodudes, kus mingil põhjusel puudub elekter. Päästeamet remontis eelmisel aastal 46 000 euro ulatuses 25 küttekollet, suures osas vabatahtlike toel.
Vabatahtlikud päästjad loodavad tööandjate toetusele
Vabatahtlikke päästjaid on Eestis 1768, see ületab kutseliste päästjate arvu. Selles osas on Eesti jõudnud Euroopa arenenud riikide poolele, tõdes Tammearu. Vabatahtlik päästja Mariann Mäeots märkis, et suur abi on tööandjatest, kes oma firma töötajatel võimaldavad vabatahtlikku päästetööd teha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele