Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arutluse all on Merekeskuse tulevik
1910. aastal ehitatud Merekeskus on üks endistest laevaremonditehase hoonetest ja seda on kasutatud lao- ja töökojahoonena. 1997. aastal rekonstrueeriti hoone kaubanduskeskuseks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on liita ärimaa kinnistu Mere pst 10, kus asub praegu Merekeskus ja hoonestamata transpordimaa Ahtri tänaval, üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks, määrata selle kasutamise tingimused ning ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.
Planeeritav maa-ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja vaatesektorisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt jääb Mere pst 10 kinnistu alale, millele on lubatud rajada kuni 6-korruselisi hooneid. Uute hoonete rajamisel tuleb tagada muinsuskaitseobjektide Rotermanni soolalao ja Tallinna Püha Siimeoni kiriku vaadeldavus. Ühtlasi tuleb luua jalakäijatele ühendus kesklinnaga ning tagada linna poolt vaated merele.
Mere pst 10 hoone võib lammutada ning praeguse hoone kohale on lubatud rajada uus ärihoone, kui järgitakse tänava- ja kvartalijooni. Kinnistu lõunapoolsesse ossa planeeritakse linnaväljak. Arvestades, et planeeritav ala asub Mere puiestee ääres, linnaehituslikult olulises kohas, tuleb enne kavandatava hoone projekteerimist korraldada arhitektuurivõistlus, mille alusel saab kaaluda erinevaid lahendusvariante ja valida antud asukohta sobivaim.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
6
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Viimased uudised
Pildis on edulood, ebaõnnestumistest ei räägita
Renoveerimine läks maksma 0,5 miljonit eurot.
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Konverentsid
Hetkel kuum
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele