Autor: kinnisvarauudised.ee • 22. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maa-amet on kogunud tehingute osapoolte residentsuse kohta andmeid alates 2008. aastast.

See annab detailse ülevaate, kui suured summad liiguvad kinnisvaratehingute kaudu riiki ja riigist välja. Residentsuse andmete aluseks on füüsilise isiku alaline elukohariik ja juriidilise isiku registreerimisriik ning muude osapoolte puhul asukohariik.

Joonisel on näha kui palju on selle aja jooksul muutunud tehingutes osalenud välisriikide residentide arv ja osakaal kõikidest tehingutes.

Välisriikide residentidest võõrandajaid on ajavahemikul 2008-2015 olnud 1,9%-3,6% aastas kõikidest võõrandajatest ning omandajaid 2,1%-4,5% kõikidest omandajatest. Seega on enam kui 95% tehingute osalistest olnud Eesti residendid. Kui arvesse võtta, et tehingutes osalenud välisriikide residentidest üle veerandi on Eesti kodakondsusega, siis on välismaalaste osakaal kinnisvaratehingutes veelgi väiksem.

Kaheksa aasta jooksul on välisriikide residentidest võõrandajaid olnud 76 riigist ja omandajaid 88 riigist. Enim on nii võõrandajaid kui ka omandajaid - Soomest, Venemaalt ja Rootsist. 2015. aastal kõikidest välisriikide residentide osalusel toimunud võõrandamistehingutest ligi 60% ja omandamistehingutest 70% tehtud korteriomanditega, ülejäänud tehingud on jaotunud mõne protsendilise erinevusega hoonestamata ja hoonestatud kinnisasjade vahel.

Kuni 2012. aastani välisriikide residentide arv ja osakaal nii võõrandajate kui ka omandajate poolel suurenes, alates 2013. aastast hakkas omandajate arv ja osakaal jõudsalt vähenema. Kuna enamuse tehinguid on teinud naaberriikide residendid, siis üheks vähenemise põhjuseks on nende riikide halvenenud majanduslik olukord. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et kinnisvara hinnad on Eestis kasvanud, mistõttu ei soetata Eestis puhkamiseks enam isiklikku kinnisvara ega nähta ka ahvatlevat võimalust märkimisväärse tulu teenimiseks.

Kokku on kaheksa aastaga välisriigi residendid Eestisse kinnisvaratehingutega toonud 477 miljonit eurot, kinnisvara võõrandamise eest on nad saadud 385 miljonit eurot. Kuni 2013. aastani omandasid välisriikide residendid kinnisvara suurema väärtuse eest kui võõrandasid, kuid kahel viimasel aastal on müük hoogustunud.

Kuna kinnisvara omandajaid on kahel viimasel aastal jäänud vähemaks, siis on vähenenud ka tehingute koguväärtus. Kõikide tehingute koguväärtusest jääb välisriikide residentide osa alla 3%.

Arvuliselt on välisriikide residendid aastatel 2008-2015 kinnisvaratehinguid kõige rohkem teinud Harju ja Ida-Viru maakonnas. See on üsna ootuspärane, kuna nendes maakondades on tänu välispiiri lähedusele kõige rohkem välisriikide residente. Samuti sõlmitakse neis maakondades võrreldes teiste maakondadega rohkem tehinguid.

Kui aga vaadelda maakondade lõikes tehingute osakaalu, siis selgub, et üle 5% tehingutest on välisriikide residendid teinud vaid Ida-Viru ja Lääne maakonnas. Seejuures on tegu erineva residentsusega osapooltega. Näiteks Ida-Viru maakonnas on enam esindatud Venemaa, Lääne maakonnas Rootsi i ja Harju maakonnas Soome  residendid.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et välisriikide residentide osakaal tehingutes on Eestis keskmiselt jäänud alla 5% ning koguväärtus alla 3%. Seejuures on enamus tehinguid tehtud korteriomanditega. Seega ei ole alust arvata, et välismaalased omandavad massiliselt Eesti kinnisvara. Kõige olulisem on see, et kinnisvaral/maal on omanik ja välisriigi residendist omaniku puhul laekub maamaks välisriigist.

Omanik hoolitseb oma kinnisvara eest - hooldab ja uuendab metsamaad, harib põllumaad. Kui välisriigi resident ostab tootmis- või ärimaad, siis lisaks selle sihtotstarbepärasele kasutamisele annab ta tööd ka Eesti residentidele. Seega panustab välisriigi resident riigi arengusse ja majanduskasvu.