Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusministeerium toetab liginullenergia projekte
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asub 290 000 euroga toetama energiasäästlike ehk liginullenergia elamute tüüplahenduste koostamist. Lähiajal korraldatakse hange viie liginullenergia elamu lahenduse tellimiseks.
Liginullenergia hoonete projektide tellimist toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Toetusmeetme elluviijaks ja rakendusüksuseks on SA KredEx, kes korraldab projektide koostamiseks riigihanke.
„Liginullenergiahoonete ehitamise soodustamiseks tellime avalikuks kasutamiseks viis tüüplahendust, mida säästliku elumaja ehitaja saab kasutada. Kolme aasta pärast peavad avaliku sektori ning aastast 2021 kõik ehitatavad hooned olema oluliselt energiasäästlikumad. Selle saavutamiseks tuleb luua oskusteavet mis on avalikult kättesaadav. Liginullenergiaga hoonete tulek toetab Eesti eesmärke energiajulgeoleku ning loodushoiu valdkonnas,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enamik Eestis praegu püstitatavatest hoonetest ei vasta energiatõhususe poolest veel liginullenergiahoone tasemele. Üks takistus on samuti projektide kõrgem hind, säästlikum hoone on algselt kallim. Teisalt on see seotud ka asjaoluga, et vastav oskusteave pole veel projekteerijate ja ehitajate seas laialt levinud. Võrreldes tänaste hoonetega võib samas ühe kasuna välja tuua, et liginullenergiahooned pakuvad märgatavalt väiksemat küttekulu. Keskmise 75 ruutmeetri suuruse korteri puhul on liginullenergia lahendusega küttekulu umbes 45% väiksem kui ehitades praegu kehtiva miinimumstandardiga.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.