Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel registreeriti eelmisel aastal 593 tuleõnnetustega seotud kindlustusjuhtumit kogukahjuga 7,6 miljonit eurot. Eluruumides toimunud kahjusid oli 411 ning mitte-eluruumides 182, avaldab Eesti Kindlustusseltside Liit oma pressiteates.
Tulekindlustuse juhtumite kahju oli üle 7 miljoni
  • Foto: Andres Haabu
Päästeameti statistika kohaselt toimus Eestis kokku eelmisel aastal 1610 tuleõnnetust, millest 790 olid seotud eluruumidega ning 820 mitte-eluruumidega. „Kui selle statistika järgi oleks justkui iga teine tulekahjus kannatada saanud eluruum kindlustatud, siis kahjuks see veel nii ei ole, kuigi kindlustatuse tase iga aastaga tõuseb,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst. „Päästeameti andmetel oli väljakutsetel eluruumidest kindlustatud iga viies ning mitte-eluruumidest peaaegu iga kuues. Erinevus kindlustusseltside ning Päästeameti statistikas tuleneb mitmetest asjaoludest. Paljud omal jõul kustutatud väiksemad põlengud registreeriti kahjuna otse kindlustusseltsis, samuti võib Päästeamet ühe väljakutsena registreerida kortermaja põlengu, kus kannatada saavad mitu erinevates seltsides kindlustatud korterit,“ lisas Käärst
„Seesam hüvitas eelmisel aastal üheksal korral suuremaid tulest tekkinud kahjusid, kus majad praktiliselt nullist ülesehitamist vajasid või said ulatuslikke kahjustusi. Kokku oli eluruumide põlengutega seotud hüvitiste summa Seesamis 1,3 miljonit eurot,“ sõnas Seesam Insurance AS kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik.
If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuhi Rain Porsa sõnul oli neil suurim kahjusumma eelmisel aastal ligi 600 000 eurot. Tegemist oli pesumaja põlenguga Kuressaares.
ERGOs olid kõik suuremad tuleõnnetusega seotud kahjud põhjustatud elektrisüsteemide süttimisest. „Tasub näiteks läbi mõelda koormus pistiku kohta, et vähendada ülekoormusest  tekkida võivat õnnetust. Ka suurte külmadega ei tasu mitut lisaradiaatorit ühe pistikupesa taha ühendada vaid pigem elektrikuga nõu pidada kuidas paremini koormust jagada, et pikendusjuhet vaja poleks. Eriti oluline on siis üle vaadata pikendusjuhtmete olukord - kui see on kahjustada või muljuda saanud, tasub kindlasti uus muretseda. Päästeamet ei soovita aga pikemaajaliselt üldse pikendusjuhtmeid kasutada, kui see on siiski hädavajalik, siis pigem lülitiga variant, millega on võimalik ühendatud seadmeid pingestada või pinge alt vabastada,“ ütles ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Pööraselt palju pinda enam ei lenda. Aga see ei ole veel kõik.
Uudised
  • 01.07.26, 08:00
Mida otsib lukskinnisvara ostja? Mis on in, mis on out?
Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal teab pealetulevat trendi.
Uudised
  • 26.06.26, 06:15
Rosenthal investeerimisest: Soome turg pakub huvitavaid võimalusi
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Sarikapärg on kohal.
Uudised
  • 29.06.26, 09:55
Galerii: Kaarsilla Kinnisvara sai Port Athena viimase maja sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Tallinna linn peaks nägema tagamaa ühistransporti ka omaenda liiklusprobleemi lahendusena, rõhutavad TalTechi teadlased. Pilt on illustreeriv.
Arvamused
  • 29.06.26, 10:08
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja võtab ettevõtte reformimist tõsiselt.
Uudised
  • 29.06.26, 09:39
Riigi Kinnisvara tugevdab end tehisintellekti lahendustega
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Uudised
  • 30.06.26, 06:30
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele