Autor: kinnisvarauudised.ee • 26. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Päästeameti statistika kohaselt toimus Eestis kokku eelmisel aastal 1610 tuleõnnetust, millest 790 olid seotud eluruumidega ning 820 mitte-eluruumidega. „Kui selle statistika järgi oleks justkui iga teine tulekahjus kannatada saanud eluruum kindlustatud, siis kahjuks see veel nii ei ole, kuigi kindlustatuse tase iga aastaga tõuseb,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst. „Päästeameti andmetel oli väljakutsetel eluruumidest kindlustatud iga viies ning mitte-eluruumidest peaaegu iga kuues. Erinevus kindlustusseltside ning Päästeameti statistikas tuleneb mitmetest asjaoludest. Paljud omal jõul kustutatud väiksemad põlengud registreeriti kahjuna otse kindlustusseltsis, samuti võib Päästeamet ühe väljakutsena registreerida kortermaja põlengu, kus kannatada saavad mitu erinevates seltsides kindlustatud korterit,“ lisas Käärst

„Seesam hüvitas eelmisel aastal üheksal korral suuremaid tulest tekkinud kahjusid, kus majad praktiliselt nullist ülesehitamist vajasid või said ulatuslikke kahjustusi. Kokku oli eluruumide põlengutega seotud hüvitiste summa Seesamis 1,3 miljonit eurot,“ sõnas Seesam Insurance AS kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik.

If P&C Insurance AS kommunikatsioonijuhi Rain Porsa sõnul oli neil suurim kahjusumma eelmisel aastal ligi 600 000 eurot. Tegemist oli pesumaja põlenguga Kuressaares.

ERGOs olid kõik suuremad tuleõnnetusega seotud kahjud põhjustatud elektrisüsteemide süttimisest. „Tasub näiteks läbi mõelda koormus pistiku kohta, et vähendada ülekoormusest  tekkida võivat õnnetust. Ka suurte külmadega ei tasu mitut lisaradiaatorit ühe pistikupesa taha ühendada vaid pigem elektrikuga nõu pidada kuidas paremini koormust jagada, et pikendusjuhet vaja poleks. Eriti oluline on siis üle vaadata pikendusjuhtmete olukord - kui see on kahjustada või muljuda saanud, tasub kindlasti uus muretseda. Päästeamet ei soovita aga pikemaajaliselt üldse pikendusjuhtmeid kasutada, kui see on siiski hädavajalik, siis pigem lülitiga variant, millega on võimalik ühendatud seadmeid pingestada või pinge alt vabastada,“ ütles ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.