Eesti tudengid rajasid Palestiinasse kilesauna

Õppereisi käigus külastati mitmeid Palestiina linnu, et kogeda, kuidas väljendub ruumis poliitiline pinge ning mõista, kuidas muutub sõna “avarus” tähendus olukorras, kus ruutkilomeetri suuruses pagulaslaagris elab igapäevaselt ca 10000 elanikku, teatas Kunstiakadeemia. 

Kui tavaliselt kujunevad sellised õppereisid vaatlevateks klassiekskursioonideks, siis seekord otsustasid tudengid koos juhendajate professor Hannes Praksi ja Madli Marustega ka ise ruumiliselt sekkuda. Viietunnise workshopi tulemusena ehitasid sisearhitektuuriosakonna magistrandid koos kümnekonna palestiinlasega Tulkaremi linna kunstikeskuse hoovile kilesauna. Põhiliseks konstruktsioonimaterjaliks kasutati kaubaaluseid, keris keevitati kokku kohalikus metallitöökojas.

“Kuna viha ja ängi leidus kohapeal pea iga palestiinlase sõnavõtus, otsustasime ehitada midagi, mis oleks vähemalt hetkeks vabastav. Kuna Palestiinat oli just tabanud ebatavaline külmalaine, mida kohalikud elanikud nimetasid enneolematuks lumetormiks, oli kohapeal ka toasoe väga defitsiitne. Kodumaisele kogemusele toetudes käitusid üliõpilased küll pisut kolonialistlikult – leides et ängi ja külma vastu on vaid üks lahendus, saun,” selgitas sisearhitektuuriosakonna juhataja Hannes Praks idee tagamaid.

Ere erialane kogemus

“Kerise valmimine oli minu jaoks seni üks eredamaid erialaseid kogemusi. Põhimõtteliselt pidin inglise keelt mitteoskavale meistrimehele andma juhiseid millegi kohta, mida ta kunagi enne näinud polnud ja mille vajadusest ta päris kindlasti aru ei saanud,” kirjeldas ahjuehitamisprotsessi Praks.

Praks hindas kõrgelt ka koos palestiinlastega saunaehitamise hariduslikku aspekti. “Arvan, et pedagoogilises plaanis oli ühisehitamise kogemus täiesti ootamatus kontekstis tudengitele väga vajalik. Põhimõtteliselt on ootamatus kontekstis oma ideede selgitamine ja elluviimine kogemus, mida nad võiksid tulevikus Abu-Dhabi kaubanduskeskust projekteerides kasutada. Ka seal tuleb kindlasti teha tiimitööd ületades kultuuri- ja kohati ka keelebarjääre,” lisas professor Praks.

“Kuna Tulkaremi linnas välismaalasi peaaegu ei ole, oli situatsioon üsnagi sürreaalne. Kujutame ette, et peate aastaid Tõrva linnas kummiboksi. Järsku tormab sisse võõras mees, kes nõuab et talle viivitamatult valmistataks aparaat, millega saab kuuse latvade kohal hõljuda,” võttis Praks kokku ahju valmimise meeleolusid.

 Õppereis toimus EKA sisearhitektuuriosakonna magistristuudio WILD SPACE raames. Sõidul aitasid teoks saada Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kultuurkapital.

Autor: Eva Kiisler, ehitusväljaannete juht