Tallinna Peatänava konkursi töörühma liige, liikuvuse ekspert Marek Rannala märgib, et kuigi meeldiv linnakeskkond loob eeldusi nii kinnisvarahindade tõusuks kui kallimateks arendusteks, on selles küsimuses mõistlik leida tasakaal kallite lahenduste, eksklusiivsuse ja kõigile meeldiva linnakeskkonna loomise vahel.

- Liikuvuse ekspert Marek Rannala
- Foto: Eiko Kink
Tulekul: Turvakonverents
Toimumisaeg: 07.04
Eesti ainus laiapõhjaline turvalisusele keskendunud konverents;
Kõne alla tulevad turvamaailma uued trendid nii tehnoloogiate kui sotsiaalse valmiduse osas.
Valik teemasi: kuidas aitavad droonid turvalisust tagada, kuidas korraldada eeskujulikku turvahanget, aga samuti ka kuidas planeeritakse hästi toimivat ja turvalist linnaruumi
Täpsem infi ja registreerimine
siit.
„Kui räägime peatänava projekti mereühenduse liitmise osast, siis on näha, et arendajatel on suur tahe teha mere äärde sadama piirkonda eksklusiivkortereid. Neil on aga tendents jääda rendikorteriteks, mis ei aita luua piirkonda turvalisust tekitavat kogukonda.“
Põhjamaade linnades püütakse tänasel päeval uusi alasid arendada eri tüüpi elamisvõimalustega. „Arendaja võib eksklusiivsemast arendusest saada esialgu küll veidi suurema kasumlikkuse, aga pikemas perspektiivis see piirkond enam ei ole nii atraktiivne, sest see muutub ühekülgsemaks ja ei paku enam laialdasemalt inimestele meeldivat elukeskkonda.“
Turvalisust oluliselt mõjutavate tegurite reas rõhutab Rannala, et kõige olulisemad on selles linnaruumis viibivad inimesed. „Maailmapraktika ja ka erinevad uuringud näitavad, et kui konkreetses linnaruumis viibib igat liiki inimesi, läbilõige ühiskonnast, loob see parimad eeldused ka turvalise elukeskkonna sünniks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt on inseneri ja liikuvuseksperdi Marek Rannala ideid linnaruumi arendamisest ja turvalisemaks muutmisest võimalik kuulata järgmisel kuul toimuval
Turvakonverentsil.Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.