Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korterimüüjate hinnaootused kerkisid aastaga 8%, terendab seisak
Eesti suurimas kinnisvaraportaalis kv.ee oli märtsi lõpus müügiks 10 724 korterit. Aastaga suurenes korterite müügipakkumiste arv 7%. Müüjate hinnaootused on aastaga kerkinud 8% ning jõudsid märtsis tasemele 1444 eurot ruutmeetri eest.
Kinnisvaraportaali kv.ee juht Tarvo Teslon.
Foto: Julia-Maria Linna
Nii pakkumiste arvu kui hindade tõusu veavad traditsiooniliselt Tallinn ja Tartu. Pealinnas on pakkumiste arv aastaga kerkinud 10% ning hinnaootused 6%. Tartus on pakkumiste arv suurenenud isegi 15%, samas on hinnaootused püsinud peaaegu muutumatuna. Tallinna korteripakkumise keskmine hind oli märtsis 1910 €/m² ja Tartus 1376 €/m².
„Müügis olevate korterite arvu suurenemise taga on peamiselt uusarendustes lisandunud korterid. Täna on KV.EE-s Tallinna uusarendustes müügiks 631 ja Tartus 130 korterit. Trend näitab jätkuvat kasvu ja võib prognoosida uute korterite valiku suurenemist ka järgnevatel kuudel,“ selgitas kv.ee juht Tarvo Teslon. Tema hinnangul on paratamatu, et nii suur pakkumiste arv paneb piiri hinnatõusule nagu on juhtunud Tartus. „Pakkumise suurenemine peaks jahutama hinnaootusi ka Tallinnas.“
Enamuses maakonnakeskustes on Tesloni kinnitusel aga kinnisvaraturu seis aga palju nutusem. Korterite müügipakkumiste arv on vähenenud ja seda kohati mitmekümne protsendi võrra. Nii on läinud näiteks Haapsalus, Jõgeval, Põlvas, Rakveres, Raplas, Valgas, Võrus, kuigi pakkumiste arv neis on enamasti statistiliste üldistuste tegemiseks liiga väike. Samas on hinnaootused tõusnud ka maakonnakeskustes.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.