Pottseppmeister: tuttavad pottsepad käivad juba salaja tuhareste ostmas

Raivo Koppel räägib erinevat tüüpi tulekollete eelistest ja probleemidest 12. mail Kinnisvarauudised.ee Tuleohutuskonverentsil 2016. Kõne alla tuleb ka austria-tüüpi kollete võimalik tuleoht.

Lisaks jagame Tuleohutuskonverentsil muu hulgas erinevate ettevõtete kogemuslugusid tuleohutuse korraldamisest, uurime, kuidas koostada korrektset ja lihtsat enesekontrolli tuleohutusaruannet, räägime ka evakuatsiooniõppuse ning tuleetenduse korraldamisest.

Konverentsil võetakse kokku tuleohutuse teema olulisemad küsimused laiapõhjaliselt ning selle kava on täiendamisel, tasub jälgida reklaami.

Registreeri konverentsile siit.

 

Koppel räägib, et viimasel ajal propageeritakse Eestis järjest enam Kesk-Euroopast pärit ilma tuharestita nn austria-tüüpi ahjusid. Säärased ahjud ei peaks tema sõnul saama ainukeseks võimalikuks, sest need on üldjuhul suurema takistusega ning ka kehvema soojussalvestusega.

„Soome tüüpi tellistest ahi on väga hea ahi, sellel on väike takistus. Selline ahi tõmbab normaalselt ja ka soojussalvestus on hea,“ kinnitab Koppel. Samas lisab ta, et kui ahi ei tõmba, peab sellel ikka mitu viga olema, üks viga veel head ahju ära rikkuda ei suuda. „Samas peab ahi lihtne olema, mina olen lihtsuse pooldaja,“ märgib Koppel.

Ta kurdab, et järjest enam tahetakse pottseppasid lisaks küttekollete valikule ka saksa tellise  ning muu ahjumaterjali juurde. „Koldereste käivad tuttavad pottsepad juba salaja ostmas.“

Koppel lisab, et pottseppade jaoks oleks vaja organisatsiooni või asutust,  mis  omaks võimekust teaduslikul teel tulekoldeid ja ahjusid uurida. Keskkonnauuringute Keskuse juurde on loodud  küll ahjulabor, aga seal uuritakse Koppeli sõnul vaid õhupuhtust, mitte konkreetselt ahjusid. TTÜ Soojustehnika Instituut omab pikaaegset kogemust ning nende töö on kahtlemata vajalik, ent ka seal oleks vaja teadlastel teha Koppeli sõnul rohkem koostööd, et teadusraha parimal ja praktilisemal viisil kasutatud saaks. Ka Maaülikooli juurde loodud uurimislabor tegeleb pigem kateldega ning ei suuda küttekolde uurimisvajadust täiel määral katta.