Riigi Kinnisvarast 50 miljonit välja võtnud riik tõmbab hoogu maha
Riigieelarvet olulisel määral toetav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) suurendas eelmisel aastal dividendi üle 50%, pea 52 miljoni euroni. Selle aasta dividendiettepanek tuli aga oluliselt väiksem.
Tarmo Leppoja juhitava Riigi Kinnisvara ASi üks fookus on kulude optimeerimisel.
Foto: Raul Mee
Mullu laekus RKASist riigieelarvesse 51,9 miljonit eurot võrrelduna aasta varasema 34,3 miljoniga, misjärel jäi jaotamata kasumiks veel alles 167 miljonit eurot.
Rahandusminister Jürgen Ligi: ettevõte on hästi toime tulnud ja paranenud on ka kliendirahulolu.
28. aprillil kinnitas rahandusminister Riigi Kinnisvara 2025. aasta majandusaasta aruande. Uue üürimudeli rakendamine vähendas riigiasutuste kinnisvarakulusid 11 miljoni euro võrra aastas. Uuendatud mudel on sarnane turul kasutatavate põhimõtetega ning aitab kaasa riigi piiratud vahendite säästlikumale kasutamisele. Aasta eest Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja näitas, mis juhtuks, kui RKAS likvideerida, veebruaris ta avas ettevõtte tõhustamist lähemalt.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Riigi Kinnisvara AS rakendab innovaatiivset hankemudelit, mille algusest teevad kohe projekteerija, tellija ja ehitaja koostööd.
Riigi Kinnisvara AS kavandab Tartu mnt 85 hoovimaja büroopinna korrastamisel järgida ringmajanduse põhimõtteid. Arendusprojekt on seotud teadusarendus-programmi "LIFE IP BuildEST" ehk renoveerimismaratoniga. Hanke maksumus on 1,1 miljonit eurot.
Hoone arhitektuurse lahenduse lõid molumba osaühingu arhitektid Karli Luik, Johan Tali ja Priit Rannik ja Harri Kaplan, sisearhitekt Katy Seppel ning maastikuarhitektuuri osa valmis koostöös Liina-Kai Raivetiga.
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.