Riigi Kinnisvara erastamine toob raha piskuga, ent sisulist kahju kamaluga
Riigi Kinnisvara erastamise arutelu on iseenesest väga teretulnud ja tervislik, kuid küsiksin kaks küsimust: mis on eesmärk ja mis on alternatiivid, sõnas Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates “Kinnisvaratund”.
Kohanemisvõimetus maksab arendajale kätte valusalt. Rida tunnustatud eksperte avavad pildi kogu oma vastuolulisuses ja värve kokku hoidmata
1. juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi kaugeltki tähendada elukondlike uusarenduste hinnatõusu. Arendajatele võib hinnatõusu mittetoimumine tekitada tõsiseid väljakutseid. Soovmõtlemisest kumab läbi karmi prognoosi realiseerumine.
Riigi Kinnisvara avas viimastel aastatel ridamisi sisejulgeoleku hooneid üle Eesti. Rõhutatult otstarbekesksed hooned materialiseerivad arhitektuuri vormikeele ning betooni, klaasi ja puidu kaudu riigi kohaloleku ka väiksemates kohtades.
Mujal Eestis toimivate tööriistadega on Ida-Virumaal vähe peale hakata: tavapärane elukeskkond on siin tugevalt moondunud
Ida-Virumaal arendada tahtjaid justkui on, ent jalus on olukorra trööstitus, regulatsioonid ja kasumisoov. Ettekäändeid mitte teha jagub, ent vähesed suudavad näha laiemat pilti ja vaid üksikud taipavad olukorda süveneda - nemad riisuvad tulevikus koore.
Kümned miljonid eurod voolavad renoveerimisse, mis muutub arendamise peavooluks. Väljakutse on, kuidas võtta maksimum olemasolevatest hoonetest, märgib kommentaaris Kinnisvarauudistele Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Tarmo Mändmets.
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.