Mustamäe maju lammutab vaid kilplane

“Ainult kilplased mõtlevad selliste asjade peale nagu välja kujunenud ja suure nõudlusega elukeskkonna maha lammutamine ning selle asemele uue ehitamine,” sõnas Kurnitski otse. Ta tõi välja teaduspõhised arvutused, mille kohaselt maksab paneelelamu lammutamine ja selle  asemele uue rajamine minimaalselt 1300 eurot ruutmeetri kohta  ning kõrvutades seda olemasolevate paneelmajade renoveerimismaksumusega, 250 eurot ruutmeetri kohta, on hinnavahe märkimisväärne. “Olemasolevate majade lammutamise jutt on aeg-ajalt ka meedias olnud liikvel see on nii mõttetu variant, on selge, et säärast raha ei hakka kunagi olema,” lisas ta. “Mustamäe ja teiste Tallinna “mägede” lammutamise ideel puudub nii tehniline ja majanduslik argumentatsioon, see on nullväärtusega idee.”

Kurnitski kinnitusel on tehniliselt nende majade kandekonstruktsioonid pea igavesed ja renoveerimisel paraneb ka energiatõhusus ning sisekliima kvaliteet neis hoonetes. Terviklikust renoveerimisest võidavad tema sõnul kõik osapooled – riigil aitab see elavdada majandust, elanikud saavad parema sisekliimaga ja energiatõhusamad kodud ning riik saab energiatõhususe veel nii öelda kauba peale.

„200 eurot  ruutmeetri kohta maksev terviklik renoveerimine viib hoone F klassist C klassi, mida nõuab ka KredExi 40 protsendine toetus. Eesmärgiks on renoveerida 20 aasta jooksul 50% olemasolevast elamufondist, praegune tempo on  küll 30% juures, aga loodame et see on võimalik kiirendada,“ kinnitas Kurnitski.

Selles valguses pole betoonhoonete lammutamise peale vaja enne mõelda kui nende turuväärtus langeb ja hooned jäävad pooltühjaks. Tallinnas seda aga  ei juhtu, sellest võime kõneleda Eesti väikelinnades, kaugemates piirkondades ja sealsete tühjaks jäänud ning lagunevate majade lammutamiseks on ette nähtud ka riiklikud lammutamistoetused.

Loomulikult ei tähenda see Kurnitski sõnul seda, et uusehitus ei oleks renoveerimise kõrval oluline, ka ENMAKi stsenaariumid näevad ette nii renoveerimist kui uute hoonete ehitamist. Jättes aga olemasolevate hoonete renoveerimise vaid turumajanduslike protsesside meelevalda, juhtub see, et kogutakse remondifondi ja parandatakse katust, hoonete energiatõhususe ja sisekliima juurde aga ei jõuta. Siin on vaja Kurnitski sõnul riiklikult sekkuda ja KredExi kaudu ollaksegi seda järjest tõhusamalt tegemas.