Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarafirmad metsa ei kipu
Sellel turul valitseb tihe konkurents ning kinnisvara vahendavad ettevõtted tegutsevad selles suure aja- ja töömahuga ning väikese kasumlikkusega valdkonnas suhteliselt ettevaatlikult.
Domus Kinnisvaras tegutsevatest maakleritest on ettevõtte juhatuse liikme Raul Reino sõnul metsamüügiga tegelenud mõni juba aastaid. Samas on valdkond tervikuna ettevõtte jaoks üsna uus – ettevõtte metsamüügi kompetentsikeskus on vaid mõned aastad vana.
“Selles sektoris toimub oluline arv tehinguid ning kinnisvarafirmade roll on seni siin olnud väike – turul on palju suhteliselt agressiivselt tegutsevaid ülesostjaid ning meie mõte oligi olla seal vahel sõltumatu vahendaja, kes suudab seista metsamüüjate eest ja läbi oma kompetentsi tuua kokkuvõttes müüjale rohkem raha kätte.”
Reino kinnitusel on Domuses mitmeid inimesi, kes omal ajal töötasid juba metsamajandites ja hilisemas RMKs ning miks mitte seda kompetentsi ära kasutada.
“Metsamüük on siiski meie jaoks suhteliselt uus tegevus, selles me kindlasti areneme ja püüame fookust seada.” Reino sõnul tegeletakse metsamaa kontekstis kõigega, ent peamine fookus on siiski metsamaa, kus peal ka mõni hoone või rajatis. “Seal on meie kompetents suurim. Sellisel juhul saavad meie spetsialistid juba hinnata, millised on müüja/omaniku soovid ning sellest lähtuvalt seada edasi tegevusplaan.”
Kas jagada kinnistu tükkideks, müüa ositi erinevatele sihtgruppidele, müüa vaid raieõigust jne. Võimalusi on palju.
Pole väga tulus
Ka Arco Vara on metsa- ja põllumaade vahendamisega tegelenud juba aastaid ja see on üks vahendusteenuse haru, mida klientidele pakutakse. Ettevõtte vanemmaakleri Aivar Kaljulaidi sõnul jääb Arco Vara aastane vahendustegevuse maht vahemikku 100–200 hektarit. See ei ole kuigi suur hulk ning Kaljulaid tunnistab, et paljud kinnisvarafirmad ei tegele metsamaa vahendamisega seetõttu, et tegemist on mahuka ja aeganõudva tööga, mis pole vahendavale ettevõttele ka väga tulus.
Raul Reino sõnab säärase vahendustegevuse tulususe kohta, et ka metsamaa puhul on maakeri vahendustasu klassikaline 5% koos võimalike müügipreemiatega.
Aitab riske hajutada
Kui uurida, et kuidas suhtuvad spetsiifilised metsa kokkuostjad asjaolusse, et nendele konkurentsi pakutakse, vastab Kaljulaid, et otsest konkurentsi kokkuostjale ei pakuta, vaid aidatakse osapooltel üksteist leida. “Töömeetod on sama nagu kindlustusmaakleritel – meil on mitmed koostööpartnerid, kellelt võtame pakkumise ja parima pakkumise edastame kliendile ning sobivuse korral toimub tehing.”
Hetkel kuum
Umbes sarnaselt kirjeldab metsamaa vahendustegevust ka Domuses Reino: “Suurim lisaväärtus kliendile on maaklerit kasutades metsamaa puhul, et suudame otsepakkumisi tehes oksjonilaadset olukorda neile tekitada ning hinda üles kruvida. Meil on teada, millised ettevõtted mingites piirkondades kokku ostavad, kes on neist praegu just aktiivne, või kellel on portfell täis.”
Pikemalt loe metsamaa vahendamisest käesoelva nädala alguses ilmunud Äripäeva kuukirjast Kinnisvara.
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõtte jätkab Poola hõlvamist.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele