Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Josing: kinnisvaraturgude analüüs nõuaks elanikkonna segmenteerimist
Kuigi Eesti elanike koduhoiustel on hetkel läbi aegade suurim kogusumma, 5,9 miljardit eurot, jaguneb see raha ebaühtlaselt. Kui tähtajaliste hoiuste maht väheneb, on selge, et see raha kuhugi liigub ning eeldatavasti on selleks just kinnisvaraturg, kinnitati täna toimuval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“.
Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson sõnas, et tema hinnangul on Eestis praegusel hetkel 200 000 – 250 00 inimest, kelle hoiusel on enam kui 5 000 eurot. „Just nende inimeste otsustest määratakse paljuski, kuhu liigub Eesti majandus ja kuhu liigub ka kinnisvaraturg.“
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman tõi kõrvale, et eraisikute koduhoiuste maht Eestis on praegu kokku 5,9 miljardit eurot ning kuna tähtajaliste hoiuste osakaal selles pidevalt väheneb, tekib küsimus kuhu see raha liigub. Kuivõrd võiks see liikuda kinnisvarasektorisse?
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing selgitas samas, et tarbijakindlustunde indikaator on madal ning see on viimaste kvartalitega langenud. „Meie tarbijad on nagu väikesed jänkud, kes hüplevad siia-sinna. Oleme närvilised ning iga väiksem muudatus maksudes või mõnes muus majandusnäitajas mõjutab meie kindlust,“ selgitas Josing. „Näiteks inflatsioon mõjutab tarbijate kindlustunde indikaatorit kõvasti, hulga rohkem kui naabrite juures Rootsis või Soomes.“
Selle põhjus on tema sõnul siiski Eesti elanike suhteline vaesus. „Kinnisvara notariaalseid tehinguid teeb meil aastas siiski alla 50 000 inimese ja tegelikult tuleb kinnisvaraturgude analüüsiks just tuleb analüüsida täpselt seda gruppi. Ülejäänud elanikkond, kelle ostuotsused mõjutavad igapäevaselt küll näiteks tarbijahinnaindeksit, kinnisvaraturgude arengut eriti ei mõjuta. Nemad elavad pigem peost suhu,“ märkis Josing.
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
6
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele