Riigikogu majanduskomisjon algatas eelnõu ehitusvaldkonnas kutsetele ülemineku edasilükkamiseks, kuna turul tegutsevad ettevõtted pole muudatusteks valmis.

- Majanduskomisjoni liige Urve Palo sõnul ei ole uue kutsesüsteemi üleminekuperiood ja teavitustöö olnud piisav.
- Foto: Raul Mee
Riigikogu majanduskomisjon otsustas eile algatada seaduseelnõu, millega lükatakse ehitusvaldkonnas kutsetele üleminek edasi 2018 algusesse.
Kehtiva ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt ei saa ilma kehtiva kutseta alates tänavu 1. juulist projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal pädevust tõendada.
„Olukorras, kus täna ligi 75 protsenti ehitusvaldkonna turul tegutsevatest ettevõtetest ja pädevatest isikutest ei omaks õigust 1. juulist oma tegevust jätkata, on ilmselge, et üleminekuperiood ja teavitustöö ei ole olnud piisavad.,“ ütles majanduskomisjoni liige Urve Palo. „Tõenäoliselt on probleeme ka kutsetunnistuse saamiseks esitatavates nõuetes. Seetõttu volitas majanduskomisjon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi üle vaatama ja esitama oma muudatusettepanekud kutsetunnistuse nõuete osas.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majanduskomisjoni aseesimehe Mihhaili Korbi hinnangul ei ole põhjust tähtaega edasi lükata, kuna erialaliidud ei pidanud seda vajalikuks. „Seaduse rakendamiseks oli piisavalt aega. Uus tähtaeg ei garanteeri, et kahe aasta pärast on olukord palju parem,“ ütles Korb ning lisas, et tähtaja pikendamist taotlenud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei esitanud veenvat analüüsi.
Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul ei jätnud tegelik seis suurt valikuvabadust. „Tunnustan küll Arhitektide Liitu, kelle jaoks seaduses täna kehtiva tähtaja täitmine pole probleem, kuid samas tuleb vaadata pilti laiemalt. Hoidmaks ära tunnustatud spetsialistide defitsiiti mitmetel teistel erialadel, lükkasime tähtaja edasi poolteise aasta võrra, algselt kavandatud kahe aasta asemel,” sõnas Kivimägi.
Istungil osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ning Eesti Ehitusinseneride Liidu esindajad.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne