Tihti on ettevõtted probleemi ees, kuidas oma kinnisvara võimalikult tõhusalt firma heaks tööle panna.

- Büroohoone Lõõtsa tänaval
- Foto: Erik Prozes
Ligikaudu 40% põhivarainvesteeringutest teevad Eesti ettevõtted kinnisvarasse. Ehitiste soetamisse on 2010. aastatel investeeritud 200–300 miljonit eurot aastas, peaaegu sama palju ka maa soetamisse ning miljardi euro suurusjärgus ehitamisse ja renoveerimisse.
Kinnisvarainvesteeringuid oli 2014. aasta seisuga ettevõtetel, millel on vähemalt 20 töötajat, bilansis peaaegu 600 miljoni euro väärtuses. Lisaks on palju kinnisvara kirjas materiaalse põhivara all, mida oli 2014. aasta seisuga jääkmaksumuses kokku üle 12 miljardi euro.
Kinnisvaraökonomistid arvavad, et paljudele ettevõtetele oleks kasu terviklikust kinnisvara juhtimise strateegiast. See hõlmab enamat kui ainult ostu rahastamise küsimused ning ehitiste hooldamine ja korrashoid. Teemat põhjalikult uurinud Soome kinnisvaraökonomisti ja -konsultandi Anna-Liisa Lindholmi arvates on ettevõttel oma kinnisvara targa juhtimise kaudu – lisaks kinnisvarakulude vähendamisele ja kinnisvara väärtuse tõstmisele – võimalik suurendada ka ettevõtte tootlikkust ja teisi näitajaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt loe teema kohta
Äripäevast.Autor: Villu Zirnask, Äripäeva Finantsjuhtimise käsiraamatu peatoimetaja
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.