Baltikumi turul aktiivselt tegutseva Capital Milli partner Marko Kull kiidab intervjuus Leedu asjaajamist ning märgib, et Riias takistab tehinguteni jõudmist nii kohalike ärimeeste ahnus kui ka kohmakas bürokraatia.
Marko Kull Navigatori maja nurgakivi asetamise tseremoonial 2012. aastal.
  • Marko Kull Navigatori maja nurgakivi asetamise tseremoonial 2012. aastal.
  • Foto: Raul Mee
Pane tähele
Täispikka intervjuud Marko Kulliga on võimalik lugeda Äripäeva juuni Kinnisvara erilehest
Kui palju kultuurilised erinevused ja käibearusaamad mõjutavad äri kolmes Balti riigis ja mis on siin suurimateks erinevusteks?
Siinkohal tahan kiita Leedut, seal on toimunud tõsiselt positiivsed arengud, nii tehingute vormistamise ehk siis juriidilistes küsimustes kui ka inimeste poolt. Leedu ärimeeste soov ajada äri on täna kaasaegne, kokkulepped peavad ja nad on tulemusele orienteeritud. Leedu puhul võib eraldi välja tuua ka selle, et seal sa pead jõudma alati lõppomanikuni, tema on üldjuhul äris aktiivne, nad omavad arvamust ja nendega läbirääkimine on oluline.
Lätis Riia linnas konkreetsemalt siis on suhtluses ja äritegemises endiselt palju mentaliteeti, kus esialgsed hinnad ja positsioon seatakse läbirääkimiste alguses hästi kõrgele. Kui tehingule minnes on Eesti ja Leedu puhul ostja-müüa hinnaootuste erinevus umbes 10-20%, siis Lätis võib müügiootus olla vabalt isegi kuni  50% kõrgem.
Kas asi võiks olla selles, et tuleb kellelegi ümbrikus raha maksta?
Survet ei ole, ei ole tunnetanud et ma peaks kellelegi midagi maksma. Küll aga ma saan aru, et need praktikad 100% kadunud ei ole, kindlasti on jäänud vanast ajast tegijad, kelle vahel on usaldussidemed ja võimalik et nad saavad linnast mingeid otsuseid mida mina ei suuda, aga konkreetne info mul selle kohta puudub.
Meie käest küsima ei tulda. Lätis või Leedus peetakse meid ikka pigem skandinaavlasteks, kus korrektsus ja läbipaistvus on olulised.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.26, 11:08
Rae Tehnopargis algas A-klassi tööstushoone kavandamine krundi asukoha analüüsist
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele