30. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline on hea maakler?

Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest?

Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Konkreetsed sammud kvaliteedi tõstmiseks

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile ka kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

 „I have a dream!“

Mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Aktiivne maakler peab endiselt igapäevaselt vastama küsimusele, miks üldse maaklereid vaja on? Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalarajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Loomisel kinnnisvaramaakleri õppekava

Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.

Autor: Sandra Metsa, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht