Autor: Tõnu Toompark • 5. juuli 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Statistika: Tallinna keskmise korteritehingu eest tuleb tasuda 7,1 aastast netopalka
Jõgeva maakonnas saab keskmise korteritehingu tehtud vaid 1,0-1,1 aasta netopalga eest.
Foto: Julia-Maria Linna
2016 I Kvartali Eesti keskmine korteritehing oli maa-ameti tehinguandmete baasil tehtavale arvutusele tuginevalt 58 000 eurot. See on 5,5 Eesti keskmist aastast netopalka. Viimase kahe aasta jooksul on kinnisvaratehing netopalkades mõõdetuna püsinud üsna samal tasemel tehes siiski palga sesoonsusest tulenevaid väikseid üles-allahüppeid.
Eesti keskmise tehingu määrab paljuski Tallinn. Tallinna ja Harjumaa elanikud peavad keskmise korteritehingu eest tasuma mõlemad enam-vähem võrdselt ehk vastavalt 7,1 ja 7,0 keskmist aastast netopalka. See on "suurlinna võlu", et vaatamata kõrgematele palkadele on kinnisvara hind sissetuleku suhtes samuti kallim.
Pärnu maakonnas tuleb korteritehingu eest tasuda aga ainult 4,4 aastast netopalka.
Jõgeva ja Valga maakondades saab keskmise korteritehingu tehtud vaid 1,0-1,1 aasta netopalga eest. Siin aga tuleb arvestada, et neis piirkondades oleva kinnisvara keskmine kvaliteet on uusarenduse puudumise tõttu oluliselt allpool tõmbekeskuste kvaliteedist.