Nipid koduostjale: broneerimisleping – on see seaduslik?

Kui aga kinnisasja vastu on elav huvi, ent tehingu vormistamisel esinevad takistavad asjaolud – näiteks peab ostja veel finantseerimisega seonduva korraldama, on mõistlik soovitud kinnisasi broneerida.

Riigikohus broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajavahemiku vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Seega ei või müüja, olles sõlminud potentsiaalse ostjaga broneerimislepingu, kinnisasja broneerimistähtaja jooksul teistele huvilistele müügiks pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendite kaudu ega pidada teiste isikutega sellealaseid läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse kuulutuse juurde, et asi on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Samas ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid olude sunnil jääb tehing tegemata, siis ta broneerimistasu tagasi ei saa.