Riigi Kinnisvara AS otsib Politsei- ja Piirivalveameti keskarhiivi tööks sobivat üüripinda asukohaga Tallinnas või Tallinna lähipiirkonnas. Ootuspäraselt on nõuded arhiiviruumidele üsna ranged, näiteks peavad hoone seinad olema kivist või betoonist ning hoidlates ei tohi kasutada veega tulekustutussüsteeme.

- Arhiiviruumide pakkkuja peab arvestama eritingimustega.
- Foto: Raul Mee
Üürile võetavate ruumide kogupind on ligikaudu 2450 m² ja ruume soovitakse üürida kümneks aastaks.
Riigi Kinnisvara päringu tingimuste kohaselt peab üüripinna arhiivihoidlate põranda kogupinnale, 2300 ruutmeetrile mahutama 6200 riiulimeetrit liugriiuleid ja 7800 riiulimeetrit statsionaarseid riiuleid.
Ruumide välisseinad peavad olema kivist, betoonist või muust samaväärsest materjalist ning põranda kandevõime vähemalt 12 kN ruutmeetri kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ruumid peavad vastama Päästeameti poolt kehtestatud tuleohutusnõuetele, samas ei tohi arhiivihoidlas kasutada veega tulekustutussüsteeme. Arhiivihoidlates peab olema toimiv ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteem, et tagada stabiilne temperatuuri- ja niiskusrežiim.
Arhiivhoidlate valgustid peavad olema UV-kaitsega, eelistatult energiasäästlikud (energiaklass mitte halvem kui A2) ja pika elueaga(alates 20 000 tundi); valgustuse lülitus peab hoidlates toimuma tsoonide kaupa eelistatult liikumisanduritega; kõik tehnosüsteemid peavad toimima hoone kasutamise seisukohast kõige ökonoomsemal viisil.
Üüripind peabsoovituslikult olema energiasäästlik hoone või hoone osa energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass C, kuid mitte kehvem kui klass D.
Riigi Kinnisvara teatel on pakkujatel õigus esitada e-posti teel pakkumust puudutavaid küsimusi kuni käesoleva aasta augusti lõpuni, millele RKAS vastab kolme tööpäeva jooksul. Pakkumuste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta kaheksas september.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.