Kodulahe on Merimetsa piirkonda kerkiv mere ja metsaga ümbritsetud viiest majast koosnev kvartal, mille suurte rõdude ja korteritega majast esimene valmib plaanide kohaselt järgmise aasta suvel.

- Arco Vara juht Tarmo Sild(vasakul) ning ettevõtte vanemmaakler Aivar Kalulaid nurgakivitseremoonial
- Foto: Egon Enula, kutseline hindaja, Arco Vara Tall
Arendusprojekti oma tütarettevõtte kaudu vedava Arco Vara juhi Tarmo Silla sõnul on arenduse tugevused lisaks korteritel ka terviklik elukeskkond, moodsad tehnoloogilised ja samas looduslähedus. „Tänane nurgakivi panek Arco Vara enda tulevik, sest meie viimane suurarendus lõppes 2011. aastal. Kodulahega võib öelda, et oleme tagasi Tallinna suurarendajate turul,“ ütles Tarmo Sild ürituse avakõnes.
Haabersti linnaosavanema asetäitja Juhan Hindov avaldas lootust, et sajad korterid, mis Kodulahe arenduse raames kerkivad, tõestavad, et Haabersti on tõsiseltvõetav arengupiirkond. „Meil on linna poolt plaanis alustada vanale raudteetammile kergliiklustee ehitamist, mis algab Ehitajate teelt ja jõuab siiasamasse Stroomi randa välja ja seda teed mööda saate vabalt jalgrattaga kasvõi Ülemiste järve äärde,“ teatas Hindov.
KAMP Arhitektid arhitekt Jan Skolimowski rõhutas, et fakt Kodulahe arhitektuurikonkursi korraldamisest parima lahenduse leidmiseks näitab, et ehituskvaliteet ja keskkond on arendaja jaoks väga olulised. RAMM ehituse esindaja Priit Raud nentis, et ehitaja võimalused end projekti juures näidata on alles ees. „Siia maasse on rammitud 300 vaia, selle maja ehitamiseks toodetakse 2650 raudbetoonpaneeli, millest 1450 on tänaseks paigas, seinu laotakse 150 000 müüriplokist,“ loetles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kodulahe nurgakivitseremoonia

6 fotot
- Nurgakivi asetasid Arco Vara juht Tarmo Sild, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, Haabersti linnaosavanema asetäitja Juhan Hindov, KAMP Arhitektid arhitekt Jan Skolimowski, ning RAMM ehituse esindaja Priit Raud.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.