Kuidas on võimalik, et pealinna mereäärse üks magusamaid maa-alasid on rohkem kui kümnendiks unarusse jäetud, hoolimata sellest, et kolm Riigi Kinnisvara ASi juhatust on üritanud hooneid maha müüa, küsib Andrus Villem, SA Mänguväljaku Fond juhatuse liige.
Kujunenud olukorras on mitu võimalikku lahendust, aga kolm põhilist tooksin siin ära, kirjutab Villem
Äripäevas. Etteruttavalt saab ütelda, et kõik nad on problemaatilised, sest on seotud suhteliselt suurte investeeringutega.
Esimene lahendus, mida Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on aastaid meeleheitlikult, aga edutult üritanud ellu viia, oleks müük erainvestorile. Selle plaani skeem on lihtne. RKAS saab vaevast lahti.
Teine variant on juba käigus. Riigi Kinnisvara avalduste põhjal saab väita, et 7. oktoobril hoonestik suletakse ja konserveeritakse. Võimaliku lagunemise juurde siis publik ei pääse ja kellelgi pole midagi õiendada ka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmas tee peitub suvel loodud sihtasutuses Kalaranna Patarei. Euroopa Nostra soovitatud kehandi loomine merekindluse arendamiseks annab võimaluse edasi liikuda hoopis uutelt lähtealustelt.
Sihtasutus võimaldab taotleda arendusteks raha eri fondidest, milleks riigil või äriühingul võimalused puuduvad. Sihtasutuse üldine visioon Patarei tuleviku suhtes on ülimalt optimistlik. Tulevikus on Patarei unikaalne turismiobjekt, kus asuvad muuseumid, restoranid, kunstigaleriid ja palju muud.
Loe täismahus artiklit
Äripäevast.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni