Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteritehingute üldarv lööb rekordeid
Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut, viimati oli selline tase 2005. aasta maikuus, seisab Pindi Kinnisvara värskes turuanalüüsis.
korteripakkumiste arv linnades
Allikas: kv.ee
Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomanditehinguid, mille hinnatase kujundab ka Pindi Indeksi.
Pindi Indeks aga langes augustis 3,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1252 eurot. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1296 eurot ruutmeetri kohta.
Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli sõnas, et ehkki ka Tallinnas ja Tartus oli tehingute arvu kasv märgatav, andsid siiski ligi poole aktiivsuse kasvust väiksemad linnad. „Stabiilne majandus on vedamas lõpuks ka väikelinnade kinnisvaraturud kunagisest majandussurutisest välja. Töökäte nappus ühelt poolt pitsitab Eesti ettevõtjaid, teisalt võimaldab elanikel teenida ka väljaspool Tallinnat elamisväärsemat palka, et soetada endale päris oma kodu- seda omakorda põhjusel, et väljaspool keskusi on inimeste sissetulekud kasvanud, kuid nigela nõudluse tõttu on eluruumide hinnad püsinud mitmel pool (näiteks Paides, Võrus) ligilähedasena turu põhjale 2009. aastal,“ rääkis Roosiväli.
Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 101 protsendi võrra kõrgemal.
Maakonnakeskustes vähe pakkumisi
Eesti maakonnakeskusi kimbutab üle aastate tõsine müügisolevate korterite nappus - praeguse müügitempoga jagub kortereid vähem kui pooleks aastaks.
Ilma viie suurema linna, Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järveta tehti Eesti maakonnakeskustes augustis 186 korteriomanditehingut. Samas on kokku nendes linnades vaid 828 korteri müügipakkumist, mis tähendab, et nii öelda laojääki jagub vaid 4,5 kuuks ja see väheneb pidevalt.
Pindi Kinnisvara eluruumide vahendusvaldkonna juht Annely Sermat ütles, et ka väikelinnade elanike elatustase tõuseb pidevalt ja võimaldab kinnisvara soetada. „Hetkel on kujunenud suisa probleemiks, et ostuhuvi on suur, kuid uusi müügipakkumisi lisandub vähe. Põhjus on lihtne- väikelinnade korterite hinnad ei ole nii atraktiivsed, et neid müüa, pigem otsitakse pinna vabanemisel mõni tuttav üürnik sinna elama,“ lisas ta.
Sermati sõnul on suureks erandiks Ida-Virumaa, kus on vaba jääki ülearu palju. „Paraku on seal trend vastupidine - linnad valguvad tühjaks ja korterid oma liigmadala hinna ja kõrgete kommunaalkulude tõttu on juba elanikele koormaks kaelas,“ lausus ta.
Näiteks Kohtla-Järvel on 580 korteripakkumist, samas on linn kaotanud alates 2000. aastast ligi 12 000 elanikku.
Seotud lood
Augustis sõlmitud korteritehingute arv püstitas 11 aasta rekordi, mille põhjuseks võis kõrge tööhõive ja stabiilse palgakasvu kõrval olla ka õppehooaja lähenemine kõrgkoolides ja ka varasemate eellepingute realiseerimine asjaõiguslepinguteks, vahendab Äripäev.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele