Autor: Virge Haavasalu • 8. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomanditehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais.

Selle põhjusena toovad asjatundjad välja kõrge tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.

Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.

Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. „Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et üüri maksta 300 eurot kuus. Selline 40 000–45000eurone korter,“ selgitas Tammistu olukorda.

Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.

Täismahus loe ülevaadet eluasemeturul valitsevast olukorrast Äripäeva vahendusel.

ÜKS KÜSIMUS

Milline on kodulaenuturg?

Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht

Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest. Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on 22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31–45 (39%) järgnevad 46–60 (27%) ja siis 22–25 (8%).