Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puhkes korterite ostubuum
Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut. Arvesse on võetud kõikide maakonnakeskuste, lisaks ka Kohtla-Järve ning Narva linna korteriomanditehinguid. Viimati oli ühes kuus sama palju tehinguid üle 11 aasta tagasi, 2005. aasta mais.
Selle põhjusena toovad asjatundjad välja kõrge tööhõive, stabiilse palgakasvu ja inimeste kindlustunde ning kodulaenude kasvu, mis lisasid kinnisvaraturule uut hoogu.
Domus Kinnisvara vanemmaakleri Agur Tammistu sõnul võis korteritehingute arvu augustis mõjutada näiteks ka see, et Tallinnas ja Tartus osteti rohkem väiksemaid kortereid tulevastele tudengitele elupinnaks. Ka investorid võisid siin oma osa mängida.
Näiteks on aina enam levinud, et lapsevanemad ostavad ülikooli minevale lapsele korteri. „Ostetakse ühetoaline korter kuskile ülikooli lähedale, selle asemel, et üüri maksta 300 eurot kuus. Selline 40 000–45000eurone korter,“ selgitas Tammistu olukorda.
Tehingute statistikat mõjutab Tammistu sõnul tihtipeale ka see, et sai valmis mõni uusarendus, kus sõlmiti ära asjaõiguslepingud. Ta tõi näiteks, et aasta aega müüakse kortereid 125 korteriga majja, kus esialgu sõlmitakse kliendiga võlaõigusleping, nüüd aga sai see maja valmis ning klientidega sõlmitakse asjaõigusleping, mis kajastubki statistikas.
Täismahus loe ülevaadet eluasemeturul valitsevast olukorrast Äripäeva vahendusel.
ÜKS KÜSIMUS
Milline on kodulaenuturg?
Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude osakonna valdkonnajuht
Laenusooviga klientide arv püsib stabiilne, kõikudes nädala lõikes +/- 10% keskmisest. Kõige enam tehinguid tehakse Tallinnas/Harjumaal ja lähiümbruses, väikelinnade lõikes eraldi statistikat valmis ei ole. Augustis sõlmiti umbes 11% enam eluasemelaenu lepinguid kui eelnevatel suvekuudel ja 7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Keskmine laenusumma jääb 64 000 euro juurde, mis on 6000 eurot enam eelmise aasta keskmisest laenusummast. Keskmine laenuperiood on 22,5 aastat, olles seejuures eelmise aasta keskmisest veidi pikem (enne 22,3). Enim laenuvõtjaid oli teises kvartalis vanusegrupis 31–45 (39%) järgnevad 46–60 (27%) ja siis 22–25 (8%).
Seotud lood
Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba viiendat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,2% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.
Eesti suuremates linnades tehti augustis 1397 korteritehingut, viimati oli selline tase 2005. aasta maikuus, seisab Pindi Kinnisvara värskes turuanalüüsis.
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
2
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Vaata, milline on eluasemeturu mõistlik strateegia ja milla tasub üürihind lukustada.
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele