Palgad kasvavad koduhindadest nobedamini

2016. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite aritmeetiline hinnakasv 1,3 protsendipunkti võrra 2 protsendini aastases võrdluses. „Korterite mediaanihinna kasv jätkas aeglustumist ning jõudis 2016. aasta teiseks kvartaliks 3,5 protsendini aastases võrdluses. Viimased neli kvartalit on mediaankasv olnud aritmeetilist kasvust kiirem ning seetõttu on korterite hinnatase muutunud veidi ühtlasemaks. Teises kvartalis tehti korteriomanditega 1% võrra vähem tehinguid kui aasta tagasi. Esialgsed andmed näitavad nii hindade kui ka tehingute arvu kasvu mõningat kiirenemist suve teises pooles,“ märkis Swedbanki vanemökonomist Siim Isküll.

Tema sõnul väljastati selle aasta teises kvartalis kasutusluba 680-le ning ehitusluba 880-le korterile Tallinnas, mis on suurim väljastatud lubade arv 2011 aasta algusest. „Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel ning huvi uute kortermajade ehitamise vastu samuti. Mõnevõrra ettevaatlikum on olnud uute korterite reaalse ehituse käivitamine.“

Balti pealinnade erinev seis

Pealinlaste netopalga kasv peaks järgnevatel kvartalitel aeglustuma ning püsima veidi kiirem kui kinnisvara hinnakasv. Koos jätkuvalt madalate intressidega peaks tarbijate huvi kinnisvara ostmise vastu püsima ning uute korterite lisandumine Tallinna eluasemeturule katma nõudluse. Seetõttu võib eeldada kinnisvarahindade stabiilset mõneprotsendist kasvu.

„Teises kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu veidi halvenes. Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 6,9% langus aastases arvestuses. Kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused on jätkuvalt väga erinevad,“ sõnas Isküll. „Vilniust iseloomustab tugev hinnakasv, samas kui Riias korterite hinnalangus süveneb ning Tallinnas on viimase aasta jooksul hinnad stabiliseerunud.“