Majanduslikud tegurid soosivad kinnisvaratehingute tegemist ja see hoiab Tallinna korterite tehinguhinnad pakkumishindadest suuremas tõusutrendis, selgub KV.EE analüüsist.

- KV.EE juht Tarvo Teslon
- Foto: Raul Mee
„Viimase pooleteise aasta jooksul on Tallinna korterite hindades olnud teatav anomaalia,” kommenteeris toimuvat portaali KV.EE juht Tarvo Teslon.
“Korterite pakkumishinnad portaalis on järjepanu vaikses 3-4-protsendilises tempos tõusnud. Korterite tehinguhinnad aga seisid 2015. aasta algusest kuni käesoleva aasta keskpaigani ühe koha peal paigal,“ selgitas Teslon. „Vägisi tundub, et kinnisvaramüüjatel on juba pikemat aega olnud tahtmine hindu kergitada ja nüüd lõpuks on see õnnestunud.“
Hindade kasv ei ole vähendanud inimeste võimekust uut eluaset soetada. Kinnisvarahindade kõrval on kerkinud ka sissetulekud. Samuti peab arvestama, et tööhõive on kõrge ehk palgateenijaid on suhteliselt palju. See omakorda kasvatab potentsiaalset kinnisvaraturul tehingut teha võivate inimeste hulka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kinnisvaratehingute tegemine on otseselt seotud sissetulekute taseme ja kinnisvarahindadega. Tänases majanduskeskkonnas loob tehingutele omakorda positiivse fooni soodne intressimäär ja pankade mõistlik eluasemelaenude väljastamise poliitika. Lisaks soosib koduostu tehingute tegemist lai korterite pakkumine ehk suur valikuvõimalus. Tallinnas pakuti portaalis KV.EE septembris päeva keskmisena müügiks üle 5600 korteri.
Tuleviku arengud korterite hindade osas sõltuvad paljus üldisest majanduskeskkonnast. Eeldades, et olulisi muutusi majanduskeskkonnas aset ei leia, prognosis Telson stabiilselt kõrget tehingute arvu ja mõõduka hinnatõusu jätkumist. „Olukorras, kus tehinguid tehakse aktiivselt ja koduostjate sissetulek kasvab, ei ole põhjust arvata, et hinnatrend praeguselt kursilt mujale pöördub,“ sõnas ta.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?