• 04.01.17, 15:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri keskmiseks börsihinnaks kujunes 33 €

Läinud aastal püsis elektri börsihind vahemikus 28,26-40,86 eurot megavatt-tunnist, keskmiseks hinnaks kujunes 33,06 eurot.
Elektri keskmiseks börsihinnaks kujunes 33 €
  • Foto: Pixabay
Põhjamaade elektribörsi Nord Pool andmetel kujunes Eesti hinnapiirkonnas detsembri keskmiseks päev-ette elektrihinnaks 34,01 eurot ning terve 2016. aasta kokkuvõttes 33,06 eurot megavatt-tunni kohta, teatas Elering. Eelmise aasta kuude võrdluses kõikus elektri börsihind vahemikus 28,26-40,86 eurot megavatt-tunnist, olles madalaim maikuus ja kõrgeim novembris.
Detsembris langes elektri börsihind novembriga võrreldes kõikides Nord Pooli hinnapiirkondades. Soomes oli hind täpselt 34 eurot, Lätis 34,18 ja Leedus 34,79 eurot megavatt-tunni kohta. Terve Nord Pooli süsteemihind oli eelmise aasta viimasel kuul 31,79 eurot ning aasta kokkuvõttes 26,91 eurot megavatt-tunnist. Eesti ja Soome hinnapiirkonna hinnad oli detsembris võrdsed 731 tunnil ehk 98 protsendil kuu kõikidest tundidest. Eesti ja Läti hind oli sama 94 protsendil tundidest.
Eesti ja Soome vahel liikus elekter 40 protsendil ajast Eestist Soome ja 50 protsendil ajast Soomest Eestisse. Eesti ja Läti vahel oli elektri kaubanduslik voog suunatud valdaval osal ajast ehk 75 protsendil tundidest Eestist Lätti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Elektri tootmishinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hind püsis detsembris eelnenud kuu tasemel ja tehingute hinnavahemik oli 4,3-6,54 eurot tonni kohta.
Detsembri viimase päeva tulevikutehingud NASDAQ OMX börsil ennustavad elektri jaanuarikuu börsihinnaks Eestis 43,55 eurot megavatt-tunni kohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele