6. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused on kinnitatud, riigitoetust kulub tänavusest kuni 2020. aastani kokku 62,5 miljonit eurot.

„Issand jumal, üks minister tahab üürikortereid riigi raha eest juurde toota! Kas inimene tõesti ei vaata, mis turul toimub? Tegelikult ei vaatagi. Käed kukuvad rippu, et kuidas niimoodi saab. See on nagu riigi rahaga omale häälte ostmine, sest kodu ostmine või üürimine on alati kallis,“ rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „See on rehepapi-mentaliteet, et kulutame kõik ära.“Toomparki hinnangul ostetakse uutest korteritest umbes 20% üürileandmiseks – aastas teeb see 500 uut pinda. Kogu turust moodustab uute korterite osa ühe kolmandiku ja kui arvestada ka vanemate korterite väljaüürimist, on turul Toomparki sõnul päris palju mahtu.Toompark on kindel, et riik rikub oma korteritega turgu. „Ettevõtlikud inimesed on ostnud laenu või oma rahaga korterid üürileandmiseks, aga siis tuleb keegi, kes hakkab poliitilise otsuse baasil – ja poliitiline otsus tähendab mittemõistlikku otsust – konkurentsi pakkuma,“ rääkis ta.Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht Tõnis Rüütel ütles, et riik tõmbas oma algset eufooriat siiski pisut tagasi.Loe täispikka Marge Väikenurme lugu Äripäevast, vaata seda siit.