Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi üürikorterid trügivad Tallinna
Valitsus on riiklike üürikorterite ehitamismõttega jõudnud peale ääremaade Tallinna ja Tartusse, mille mõttekus ajab eksperdid vaidlema.
Kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused on kinnitatud, riigitoetust kulub tänavusest kuni 2020. aastani kokku 62,5 miljonit eurot.
„Issand jumal, üks minister tahab üürikortereid riigi raha eest juurde toota! Kas inimene tõesti ei vaata, mis turul toimub? Tegelikult ei vaatagi. Käed kukuvad rippu, et kuidas niimoodi saab. See on nagu riigi rahaga omale häälte ostmine, sest kodu ostmine või üürimine on alati kallis,“ rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „See on rehepapi-mentaliteet, et kulutame kõik ära.“Toomparki hinnangul ostetakse uutest korteritest umbes 20% üürileandmiseks – aastas teeb see 500 uut pinda. Kogu turust moodustab uute korterite osa ühe kolmandiku ja kui arvestada ka vanemate korterite väljaüürimist, on turul Toomparki sõnul päris palju mahtu.Toompark on kindel, et riik rikub oma korteritega turgu. „Ettevõtlikud inimesed on ostnud laenu või oma rahaga korterid üürileandmiseks, aga siis tuleb keegi, kes hakkab poliitilise otsuse baasil – ja poliitiline otsus tähendab mittemõistlikku otsust – konkurentsi pakkuma,“ rääkis ta.Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht Tõnis Rüütel ütles, et riik tõmbas oma algset eufooriat siiski pisut tagasi.Loe täispikka Marge Väikenurme lugu Äripäevast, vaata seda siit.
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
2
3
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
4
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
5
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
6
Kes küll istusid žüriis?
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Kes küll istusid žüriis?
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele