Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav vara või mõni muu kinnisvara.

- Lisatagatis tuleks esimesel võimalusel hüpoteegist vabastada.
- Foto: Pixabay
Kui laenuvõtjal ei ole omaosaluse tasumiseks piisavalt raha, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, siis lisatagatis on enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.
Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad nemadki. See tähendab, et pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida kas tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.
Seetõttu võiks juba piisavalt laenu tagasi maksnud koduostja vabastada riskide maandamiseks lisatagatise kohustustest ehk lisatagatisel oleva hüpoteegi kustutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „
NÕUANDED KODUOSTJALE",
mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.
Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.