Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha korteriühistutele hakkab otsa saama
Kortermajade renoveerimiseks ette nähtud riiklikust toetusest on pool juba kasutatud, vahendas Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL).
Pilt on illustratiivne.
Foto: kinnisvarauudised.ee
SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusteks ette nähtud 102 miljonist eurost taotlusi estitatud juba 51 miljonile eurole.
"Üldiselt võib öelda, et ühistutel, mis järgneva 12 kuu joooksul toetusraha taotlust ei esita, läheb raskeks, sest plaanitud 102 miljonit eurot saab otsa," rääkis Reinsalu Tartus korteriühistute foorumil peetud ettekandes. Tema sõnul on praegu töös üle 120 kortermaja energiatõhusust tõstvat projekti, mis lähiajal lõppotsuse saavad.
Reinsalu rääkis, et võrreldes eelmise toetusvooruga on toimunud kardinaalne muutus. Enamik maju tahetakse renoveerida tervikuna ning selleks taotletakse riigilt 40% toetust. Varasemas toetusvoorus oli maksimummäära taotlejaid oluliselt vähem, vaid 31%. Nüüd taotleb maksimumtoetust 85% ühistutest. Kui varasema meetme põhjal arvestati, et toetusrahadega saab üle Eesti korda teha 1000 maja, siis nüüd on statistikat vaadates selge, et toetussummadega renoveeritakse 500-550 maja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Oluline on see, et riik kortermajade renoveerimise toetusmeetmega kindlasti jätkaks, kuna see on olnud tõhus ning oluline abi korteriühistutele üle Eesti," kommenteeris EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.