Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põrandavahetusel leitud mündid tõid kohtuvaidluse
Kuna läbirääkimistega mõlemaid pooli rahuldavat lahendust ei leitud, pöördub kogudus Harju-Ristilt kiriku põranda alt leitud müntide omandivaidluses kohtusse.
Aastatel 2010-2011 tuli kiriku põranda vahetamise käigus välja 1197 ajaloolist münti 13.-20. sajandist. Suurem osa neist on pärit 16.-17. sajandist.
Riik peab leidu endale kuuluvaks, kuid kogudus aastasadade jooksul kirikusse toodud annetuseks.
Risti kogudus teatas, et pöördub nüüdseks juba mitmeid aastaid kestnud omandivaidluse lahendamiseks kohtusse.
“Muinsuskaitseseaduse järgi kuuluvad leiud riigile siis, kui omandit pole võimalik kindlaks määrata,” kommenteeris kogudust esindav advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik. Et münte endale jätta, peaks riik advokaadi hinnangul tõestama, et need ei kuulu kogudusele. “Ajalooliselt on tänane Risti kogudus algse kiriku pidaja õigusjärglane. Mälestiste kaitsmiseks ei pea riik neid endale võtma,” lisas ta.
Risti koguduse juhatuse esimehe Anneli Pärlin selgitas, et rahapakk ja altar on kirikus kohad, kuhu on aastasadade vältel annetusi toodud. Seetõttu on loogiline, et osa müntidest kukkus põrandale ja mattus kultuurkihi alla, kust need alles arheoloogiliste uuringute käigus avastati.
“Kuigi leid tundub suur, tähendab see aasta kohta vaid kolme-nelja mündi kaotamist,” sõnas Pärlin. “Oma aja kohta on tegemist pigem väheväärtuslike müntidega, mis on samuti märk sellest, et neid toodi kirikusse annetusteks.” Kiriku põrandalt leiab münte ka praegu ja aasta jooksul tunduvalt rohkem, kui vaid kolm-neli tükki.
Risti kogudus vaidleb riigiga ka nõukogude ajal “ajutiselt” teisaldatud 14. sajandi puitskulptuuride tagasisaamiseks, mida eksponeeritakse praegu Niguliste kirikus.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele