Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põrandavahetusel leitud mündid tõid kohtuvaidluse
Kuna läbirääkimistega mõlemaid pooli rahuldavat lahendust ei leitud, pöördub kogudus Harju-Ristilt kiriku põranda alt leitud müntide omandivaidluses kohtusse.
Aastatel 2010-2011 tuli kiriku põranda vahetamise käigus välja 1197 ajaloolist münti 13.-20. sajandist. Suurem osa neist on pärit 16.-17. sajandist.
Riik peab leidu endale kuuluvaks, kuid kogudus aastasadade jooksul kirikusse toodud annetuseks.
Risti kogudus teatas, et pöördub nüüdseks juba mitmeid aastaid kestnud omandivaidluse lahendamiseks kohtusse.
“Muinsuskaitseseaduse järgi kuuluvad leiud riigile siis, kui omandit pole võimalik kindlaks määrata,” kommenteeris kogudust esindav advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik. Et münte endale jätta, peaks riik advokaadi hinnangul tõestama, et need ei kuulu kogudusele. “Ajalooliselt on tänane Risti kogudus algse kiriku pidaja õigusjärglane. Mälestiste kaitsmiseks ei pea riik neid endale võtma,” lisas ta.
Risti koguduse juhatuse esimehe Anneli Pärlin selgitas, et rahapakk ja altar on kirikus kohad, kuhu on aastasadade vältel annetusi toodud. Seetõttu on loogiline, et osa müntidest kukkus põrandale ja mattus kultuurkihi alla, kust need alles arheoloogiliste uuringute käigus avastati.
“Kuigi leid tundub suur, tähendab see aasta kohta vaid kolme-nelja mündi kaotamist,” sõnas Pärlin. “Oma aja kohta on tegemist pigem väheväärtuslike müntidega, mis on samuti märk sellest, et neid toodi kirikusse annetusteks.” Kiriku põrandalt leiab münte ka praegu ja aasta jooksul tunduvalt rohkem, kui vaid kolm-neli tükki.
Risti kogudus vaidleb riigiga ka nõukogude ajal “ajutiselt” teisaldatud 14. sajandi puitskulptuuride tagasisaamiseks, mida eksponeeritakse praegu Niguliste kirikus.
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
2
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
3
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele