Aastatel 2010-2011 tuli kiriku põranda vahetamise käigus välja 1197 ajaloolist münti 13.-20. sajandist. Suurem osa neist on pärit 16.-17. sajandist.
Riik peab leidu endale kuuluvaks, kuid kogudus aastasadade jooksul kirikusse toodud annetuseks.
Risti kogudus teatas, et pöördub nüüdseks juba mitmeid aastaid kestnud omandivaidluse lahendamiseks kohtusse.
“Muinsuskaitseseaduse järgi kuuluvad leiud riigile siis, kui omandit pole võimalik kindlaks määrata,” kommenteeris kogudust esindav advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik. Et münte endale jätta, peaks riik advokaadi hinnangul tõestama, et need ei kuulu kogudusele. “Ajalooliselt on tänane Risti kogudus algse kiriku pidaja õigusjärglane. Mälestiste kaitsmiseks ei pea riik neid endale võtma,” lisas ta.
Risti koguduse juhatuse esimehe Anneli Pärlin selgitas, et rahapakk ja altar on kirikus kohad, kuhu on aastasadade vältel annetusi toodud. Seetõttu on loogiline, et osa müntidest kukkus põrandale ja mattus kultuurkihi alla, kust need alles arheoloogiliste uuringute käigus avastati.
“Kuigi leid tundub suur, tähendab see aasta kohta vaid kolme-nelja mündi kaotamist,” sõnas Pärlin. “Oma aja kohta on tegemist pigem väheväärtuslike müntidega, mis on samuti märk sellest, et neid toodi kirikusse annetusteks.” Kiriku põrandalt leiab münte ka praegu ja aasta jooksul tunduvalt rohkem, kui vaid kolm-neli tükki.
Risti kogudus vaidleb riigiga ka nõukogude ajal “ajutiselt” teisaldatud 14. sajandi puitskulptuuride tagasisaamiseks, mida eksponeeritakse praegu Niguliste kirikus.