Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EfTENi aktsiaemissiooni saatis suur edu
Alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III ASi kolmas avalik aktsiaemissioon, mille maksimaalseks mahuks seadis fondivalitseja 6,3 miljonit eurot, märgiti 3,8 kordselt üle.
Kokku märgiti aktsiaid 23,8 miljoni euro ulatuses, mis on fondi seniste avalike emissioonide rekord, avaldas EfTEN. Märkimine oli suunatud üksnes fondi praegustele aktsionäridele ja märkimises osales fondi 300 aktsionärist 75 protsenti.
Kaasatud raha paigutatakse Laagrisse rajatavasse Selverisse ja sealsamas asuvasse Hortese aianduskeskuse kinnistusse. Lisaks ehitatakse ümber DSV Riia logistikakeskus ning värskendatakse Saules Miestase välisfaasaad.
EfTEN Real Estate Fund III fondijuhi Viljar Arakase sõnul on oluline hoida ülekuumenemisohtlikus turuolukorras pea külmana. „Kaasame raha ainult nii palju, kui on kohe kavas juba valmis vaadatud mõistliku riski ja tulu profiiliga projektidesse paigutada,“ ütles Arakas.
Tulevikus noteeritakse fond Balti börsil, mille tulemusena muutub see tähtajatuks ning aktsiad järelturul kaubeldavaks.
Emissiooni korraldamise kogukulu moodustab ca 0,1% kogu emissiooni mahust, jäädes 6 000 euro piiresse. Fondi varade maht on 31. märtsi 2017. aasta seisuga 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.
Dividendideks makstakse 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost. Oodatav iga-aastane dividendimäär on 4–8 protsenti aastas. 2016. aasta eest jagati netodividendideks 1 502 716 eurot, 63 eurosenti ühe aktsia kohta, mida on 2015. aastal makstust üle kahe korra rohkem.
Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib EfTEN Real Estate Fund investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas, kuid tootlust ei garanteerita.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele